Euroopa Liidu keskmine võrdõiguslikkuse näitaja on 66,2 punkti sajast, mis on kümne aasta taguse ajaga võrreldes vaid neli punkti suurem. Sooliselt kõige võrdsem ühiskond on Rootsis, kus on indeksi punktisumma 82,6. Skaala lõppu jääb Kreeka 50 punktiga. Kõige rohkem edusamme on kümne aasta jooksul teinud Itaalia, kes tõusis 12,9 punkti võrra 14. kohale.

"Edasiliikumine on aeglane. Oleme endiselt väga kaugel sooliselt võrdõigusliku ühiskonna saavutamisest ja kõikidel Euroopa Liidu riikidel on arenguruumi," tõdes Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) direktor Virginija Langbakk. "Mõnes valdkonnas on lõhe võrreldes kümne aasta tagusega isegi suurenenud. Soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab selgelt, kas riikide poliitika kattub naiste ja meeste konkreetsete vajadustega ning kas poliitika toimib või mitte."

"Soolise võrdõiguslikkuse indeksi uued tulemused näitavad ebavõrdsuse jätkumist kõikides eluvaldkondades," möönis õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová. "Euroopa jaoks tähendab see kohustust tegutseda. Sel aastal pakun täiendavaid meetmeid, et aidata suurendada naiste mõjuvõimu ja muuta võrdse töö tasu võrdseks. Võrdõiguslikkus ei tähenda naiste muutmist meeste sarnaseks, vaid sellise keskkonna loomist, kus mõlemal sool on võrdsed valikud ja nad saavad täielikult osaleda ühiskonna-, töö- ja pereelus," kinnitas volinik.

Eesti indeks tõusis 2,5 punkti võrra

"Eduka ja tasakaalustatud ühiskonna üheks tunnuseks on meeste ja naiste võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemisel, mistõttu on tänavuse raporti üle põhjust rõõmustada – erinevate võrdsuse näitajate paranemise eelduseks on muutused hoiakutes ja siin oleme ühiskonnana järjepidevalt paremuse poole liikunud," kommenteeris Eesti indeksi kasvu tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski tõi välja, et Eesti naiste tööhõive on Euroopa üks kõrgemaid ning võrdsus tasustamata hooldustööde jagunemisel naiste ja meeste vahel on suurenenud. "Ometi on pikk tee veel minna, sest Eestis valitseb endiselt suur sooline palgalõhe ja sooline segregatsioon hariduses ja tööturul, rääkimata sellest, et meie meeste tervis on endiselt naiste omast märksa kehvem," lisas ta.

Suur sissetulekute erinevus meeste ja naiste vahel tähendab seda, et praegu tööturul olevad naised ja mehed hakkavad tulevikus saama ka erinevat pensioni. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe näitavad ka seda, et naistel on kõrgem vaesusrisk. Samuti on Eestis väga suur erinevus naiste ja meeste osakaalul juhtivatel kohtadel.

Ossinovski märkis, et järgmise viie aasta jooksul on plaanis muuta avaliku sektori palgad läbipaistvamaks ning hakata tegema võrdse palga järelevalvet.

Erasektor veab arengut

Soolise võrdõiguslikkuse suurim areng viimasel kümnel aastal on toimunud otsustusprotsessi valdkonnas, eelkõige erasektoris. See tõendab, et poliitiline ja avalikkuse surve toimib ning selle abil on muudetud eraettevõtete juhtorganeid. Sooline võrdõiguslikkus otsustamisel on kümne aasta jooksul küll ligi kümne punkti võrra paranenud, kuid võrreldes teiste indeksi näitajatega on see siiski madalaim. See näitab selgelt naiste ja meeste ebavõrdset esindatust poliitikas ning vähest demokraatiat Euroopa Liidu halduses, leidsid indeksi autorid.

Sel aastal tutvustab soolise võrdõiguslikkuse indeks uut ja terviklikumat ülevaadet võimust. Lisaks otsustamisele poliitikas ja majanduses näitavad tulemused, kuidas on olukord ka meedias, teaduses ja spordis. Meedias õpib ajakirjandust selgelt rohkem naisi kui mehi (kaks kolmandikku lõpetajatest), kuid vaid vähesed jõuavad tippu. Meedias otsustavad enamjaolt mehed (naisi on Euroopa Liidu avalik-õiguslike ringhäälingute nõukogude juhatajatest 22 protsenti). Teadusuuringute rahastamise organisatsioonide juhtide seas on naisi vähem kui üks kolmandik (27 protsenti). Spordis on olukord veel halvem ja Euroopa Liidu spordiliitude juhtpositsioonidel töötab naisi kõigest 14 protsenti.

Naised teevad enamuse kodutöödest

Naiste ja meeste ajakasutuse osas on 12 riigis toimunud taandareng, tõdesid indeksi autorid. Igapäevases söögivalmistamises ja kodutöödes osaleb üksnes kolmandik mehi, kuid 79 protsenti naisi. Meestel on ka rohkem aega spordi, kultuuri ja vaba aja jaoks. Pereliikmete eest hoolitsemisel on eriti suur koormus naisrändajatel võrreldes Euroopa Liidus sündinud naistega (vastavalt 46 protsenti ja 38 protsenti).

Indeksi näitajaid uuendatakse iga kahe aasta tagant. Avaldamiskonverentsiga on seotud ka eesistujariik, kelleks on praegu Eesti.