Pakosta tahab õppekavas suuremat võrdõiguslikkuse kajastamist ({{commentsTotal}})

Foto: Martin Dremljuga/ERR

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta tegi haridusministeeriumile ettepaneku täiendada riiklikku õppekava nii, et seal räägitaks ka meeste ja naiste võrdsetest võimalustest ja kohustustest perekonnas, mida praegune õppekava tema hinnangul piisavalt ei kajasta.

Soolise võrdõiguslikkuse volinikku ajendas kehtivat õppekava uurima lastevanemate pöördumine, keda häiris Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori intervjuus väljendatud mõte, et mehed võivad leida endale kõige sobivama eluviisi laste kõrvalt, kes toovad õnne ja rõõmu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koolis räägitakse Pakosta hinnangul pereelust ja laste kasvatamisest vähe.

"Arvestades ka Eestis käivat iibedebatti oleks igati asjakohane mõelda, et äkki ka põhikool, kus kõik lapsed käivad, peaks olema see koht, kus oleks tulevastele tööandjatele, tulevastele isadele ja tulevastele emadele, tulevastele kolleegidele antud elementaarsemadki teadmised, mismoodi see laps siis on, mismoodi teda kasvatada ja missugused on emade ja isade võrdsed õigused ja kohustused laste kasvatamisel," selgitas Pakosta.

Haridusministeerimist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et ettepanekutega on jõutud tutvuda põgusalt. Õppekavas kirjeldatud õpitulemused puudutavad pereliikmete rolle saab täpsemalt sõnastada, sest ministeerium on algatanud õpitulemuste nüüdisajastamise ja selle käigus käsitletakse ka sotsiaalainete õpitulemusi.

Pakosta sõnul on õppekava täiendamine vajalik, sest kõige rohkem pöörduvad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole just laste vanemad. Arvult järgmised on puuetega inimeste pöördumised. Eelmisel aastal suurenesid ka pöördumised, mille põhjuseks on usutunnistus.

"Eestisse on jõudnud erineva usutunnistusega inimesed ja tööandjad ei tea, kuidas erinevaid olukordi lahendada. Ka haridusasutustel on olnud küsimusi. Teine teema, mis samuti uuem, on see, et Eestis on päris palju tippspetsialiste teistest riikidest, kes on oma õigustest hästi teadlikud ja kui neid ikka nende rahvuse tõttu Eestis diskrimineeritakse, nad teevad pöördumise," rääkis Pakosta.

Tema sõnul on kasvanud ka selliste asutuste hulk, kes küsivad nõu, et keerulist olukorda ennetada.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: