Põhiseaduskomisjonis eelnõu eest vastutavaks liikmeks määratud Mart Nutt ütles ERR-ile, et enamus komisjoni liikmeid jäi neljapäeval toimunud istungil seisukohale, mille kohaselt seadust poleks tarvis.

"Leiti, et võrdõiguslikkust tuleb tagada muude meetmetega, mitte seaduse ja selle alusel kehtestatud kvootidega," sõnas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Nutt. Ta lisas, et nendes riikides, sealhulgas Põhjamaades, kus naised on poliitikas enam esindatud, taolisi kvoote pole.

See on Nuti sõnul aga riikides, kus võrdõiguslikkusega ja demokraatiaga on tõsiseid probleeme.

Komisjonis toetasid eelnõu vaid sotsiaaldemokraat Liisa Oviir ja keskerakondlane Peeter Ernits. Komisjoni enamus otsutas, et 13. juunil toimuval täiskogu istungil hääletatakse eelnõu riigikogu menetlusest välja.

Eelnõu kohaselt peavad üleriigilises valimisnimekirjas olema esimese 20 kandidaadi hulgas mehi ja naisi võrdselt.

Mikko ütles, et nimekirja 20 esimese nime puhul peab järgima "triibulist" põhimõtet. See tähendab, et mees- ja naissoost kandidaadid peavad olema nimekirjas vaheldumisi.

"Arvan, et see väärt põhimõte peab vormuma seaduseks, mis oleks kohustuslik kõikidele erakondadele. Eranditult," ütles Mikko.

Mikko selgitas eelnõud riigikogus üle andes ERR-ile, et ettepanek on kantud vaimust, mille kohaselt triibulised oleksid kõik valimisnimekirjad - nii valimisringkondades riigikogu valimistel, samuti kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa parlamendi valimistel.

Esialgu seda Mikko sõnul lahti ei kirjutatud, et mitte takerduda aruteludel detailidesse.

"Eesti naised said valimisõiguse 12. aprillil 1917. Kas pole kummaline, et 100 aastat hiljem on meie parlamentaarse riigi parlamendi 101 liikmest vaid neljandik naised?" kirjutas Mikko kolmapäeval sotsiaaldemokraatliku erakonna veebilehel ilmunud kommentaaris.

"Eesti parlamendi üks neljandik tähendab, et kuidas me ka ei sooviks olla Põhjala, oleme ikkagi ainult Ida-Euroopa, kus soolise võrdõiguslikkusega pole asjad korras. Üheski Skandinaavia riigis pole ei parlamendis ega ka valitsuses naisi alla kolmandiku, tavaliselt on neid 40 protsendi ringis," ütles Mikko.

Mikko lausus, et kui 53 protsenti Eesti rahvastikust moodustavad naised ja nad on enam haritud kui mehed, siis tavaloogika ise juhib meid kiiremat arengut valima.

"Et jõuda samale tasemele nagu Belgia, kes suutis kolme valimiskorraga viia parlamendis naissaadikute arvu 16 protsendilt kolmandikule, peaksime seadustama triibuliste nimekirjade põhimõtte. See tähendab, et naised ja mehed paiknevad valimisnimekirjades vaheldumisi," teatas Mikko.

Mikko algatatud seaduseelnõule andsid allkirjad ka oma toetuse ka tema erakonnakaaslased Hardi Volmer, Tanel Talve, Toomas Jürgenstein, Liisa Oviir, Heljo Pikhof, Kalvi Kõva, Inara Luigas, Barbi Pilvre ja Eiki Nestor ning Keskerakonna liikmed Toomas Vitsut. Jaanus Karilaid, Erki Savisaar ja Dmitri Dmitrjev.