Eesti hakkab sel nädalal juhtima autoriõiguse reformi arutelusid Nõukogu intellektuaalomandi töörühmas ning eeldatavasti novembri lõpus hääletab reformi eelnõu üle Euroopa Parlamendi õiguskomisjon. Avaliku kirja allkirjastanud organisatsioonid leiavad aga, et praegu eelnõusse plaanitud sisutuvastusfiltrite kasutuselevõtt plaanitud kujul rikuks väljendusvabadust, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

"Ettepanek põhjustaks sellist seaduslikku ebakindlust, et internetiteenuste pakkujatele ei jää muud valikut kui monitoorida, filtreerida ja blokeerida Euroopa Liidu kodanike teabevahetust," kirjutavad organisatsioonid, kelle hinnangul poleks internetiplatvormidel võimalik oma uusi sisutuvastuse kohustusi täita, ilma kodanike põhiõigusi ülemääraselt piiramata.

Organisatsioonide sõnul ei suuda sisutuvastusfiltrid tõenäoliselt teha vahet autoriõiguse rikkumisel ja seaduslikel sisu kasutamise viisidel, näiteks paroodiatel.

"Pakutud meetmed on eriti hämmastavad, kuna sellist tsensuurifiltrit pole varem rakendatud, isegi mitte terrorismi ja vihakõne ennetamiseks: näiteks hiljuti vastu võetud terrorismivastase võitluse direktiivi järgi tuleb sisu eemaldada, mitte ennetavalt tuvastada ja filtreerida. Sama proportsionaalne lähenemine peab valitsema ka autoriõiguse valdkonnas," kirjutasid inimõiguste ja internetivabaduste eest võitlejad avalikus kirjas.

Artikkel 13 vastu on sõna võtnud ka seitse ELi liikmesriiki ning muret on avaldanud muuhulgas ajakirjandusvabaduse eest seisev organisatsioon Reporters Without Borders ja inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch.

Eesti organisatsioonidest kirjutas avalikule kirjale alla Eesti Inimõiguste keskus.