ERR kirjutas eelmisel nädalal autoriõiguse reformist, mis on internetivabaduste eest võitlejate seas tekitanud pahameelt. Lisaks huvigruppidele on Eesti tegevust eesistujana kritiseerinud Euroopa Parlamendi liige Julia Reda, kuna tema sõnul on Eesti valinud eelnõu läbirääkimistes internetivabaduste suhtes veelgi rangema lähenemise kui esialgne Euroopa Komisjoni plaan ette nägi. Justiitsministeeriumi kinnitusel peab Eesti olema läbirääkimistes neutraalne, sest eesistuja ülesanne on leida kõiki osapooli mõistlikult arvestav kompromiss.

"Eks see on mõnes mõttes tõsi, et eesistuja peab olema ainult nii-öelda see, kes need seisukohad kokku toob," tõdes Kaja Kallas. "Aga tegelikult on Eestil olnud siin ikkagi väga kõrged ootused just sellise progressiivse maailma poolt ja seetõttu on Ansip väga suurt pettumust valmistanud inimestele, kes on nende asjadega kursis. Ja Eesti nüüd samamoodi – sest tegelikult me läheme seda sama Saksa lobi rada."

Kallas tõdes, et kuigi autoriõiguse reformi ettepanekutega tuli välja eelmine Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja –ühiskonna volinik Günther Oettinger, siis praegune volinik Andrus Ansip on plaani samas suunas edasi arendanud. "Eestile on just digiasjadega seoses olnud väga palju ootusi, et me suudame mingid jamad ära hoida. Tegelikult me pigem toetame neid jamasid."

Europarlamendi liikme kirjelduse järgi on üsna tõenäoline, et ettepanekud lähevad plaanitud kujul läbi. "Siin on tõesti Saksa lobi nii-niivõrd tugev, seda tuleb uksest ja aknast. Nad on väga jõulised ja pidid näiteks ähvardama, et ei avalda enam ühtegi asja, mida poliitikud tahavad kirjutada," rääkis Kallas.

Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitse komisjonis oli hääletus eelnõu osas juba ära ning septembri jooksul jõuab see õiguskomisjoni, kus selgub parlamendi lõplik positsioon. "Saksa lobi on meil ka siin ikka väga-väga tugev ja üldiselt kui sakslased ja prantslased neid asju ajavad, siis on üsna selge, et kõik on surve all," kirjeldas Kallas hääletusi. "Kui meil oli siseturu komisjonis hääletus, siis nad lausa vahetasid liikmeid, kes hääletasid, nii et [Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni esimees] Manfred Weber isiklikult sekkus. See tundub täiesti absurdne, et seda tehakse nii kõrgel tasemel."

Õigused vahendajatele

Reformi eelnõus on kaks vastuolulist ettepanekut: artikkel 11 annaks kirjastajatele lisaks praegusele autoriõigusele lisaõiguse juhtudeks, kui nende kirjutatud sisu jagatakse teistel internetplatvormidel. Niisiis peaksid näiteks Facebook ja Google hakkama tulevikus väljaannetele nagu Frankfurter Allgemeine maksma litsentsitasu, kui nad soovivad nende kirjutatud artikleid tutvustada oma veebiplatvormil lühiväljavõttega artiklist.

Kallase sõnul läheb see vastuollu autorõiguse põhimõttega: "Autoriõiguse põhimõte on see, et autor saab oma teoste eest tasu, aga naabrusõiguse mõte on see, et vahendaja hakkab selle eest tasu saama – see ei anna mingit garantiid, et autor saaks rohkem tasu. Ja neid vahendajaid, kes siin ümber keerlevad, on väga palju."

Eesti kirjastajatel Kallase sõnul selles ettepanekus kuigi suurt huvi pole. Ta selgitas, et naabrusõiguses ehk kirjastajatele antud täiendavas autoriõiguses kaotavad väiksemad väljaanded ning võidavad suured, näiteks juba mainitud Frankfurter Allgemeine. "Kui selline litsentsimine tuleb, siis nemad suudavad tingimused läbi rääkida, aga teised ei suuda ja siis neid lihtsalt pole enam Google'i otsingus, Google News'is ja mujal," märkis ta. "Kui inimesed ei näe neid lühitutvustusi, siis ei jõua nad ka neile lehtedele."

Kirjastuste ärimudel ei muutu

Ta märkis, et sarnaseid katseid on liikmesriikides juba edutult tehtud: "Hispaania El Pais, kes on nende suurim ajaleht, nemad on lausa öelnud, et see eksperiment, mis meil Hispaanias tehti - ärge jumala eest tehke seda Euroopas! See oli täielik fail, see kukkus läbi ja tegelikult nende enda käive kukkus ka, sest inimesed ei näinud enam neid artikleid seal, kus nad olid harjunud nägema. Ja selle tulemusena lihtsalt ei lugenud neid, nii et nende käive jäi ikka saamata."

Kallase hinnangul peaksid kirjastajad nägema rohkem vaeva, et oma ärimudelit muuta – see probleem on esile kerkinud samuti artikkel 11-ga seonduvas e-privaatsuse arutelus. "Kirjastajad tulevad siia ja kusjuures ise ütlevad ka, et "This is our business model." ("See on meie ärimudel", toim.) Meie ütleme, et kõik teised on oma business model'it muutnud, arvestades, et asjaolud on muutunud," viitas saadik uudiste tarbimise ja autoriõigusega kaitstud sisu kasutamise arengutele. "Kõik teised on enam-vähem saanud oma ärimudeleid niimoodi muuta, et nad vastaksid sellele kehtivale ajale, aga kirjastajad tahavad, et me muudaksime reegleid niimoodi, et need kaitseksid nende ärimudelit. See tundub mulle täiesti ebaloogiline."

Kallas arvas, et pigem võiks kirjastajatele olla huvide tagamisel abi ühisest organisatsioonist, mis hoolitseb selle eest, et liikmete toodetud sisu ei kopeerita ebaseaduslikult teistele lehekülgedele. Artikli tutvustavate lühiväljavõtete ehk snippet'ite kaotamine oleks aga parlamendiliikme hinnangul hoopis kirjastajatele endile kahjulik. "Snippet'ite mõte on just see, et sul tekib huvi. Kui sa loed lihtsalt pealkirja, siis kas sul tekib huvi minna sinna lehele seda artiklit lugema?" arutles Kallas. "Võib-olla mõni pealkiri on tõesti väga ahvatlev, nagu meil olid siin need näited, et Rihanna tagumik on kindlasti see, mis paneb lingile klikkima, aga kas inimesed seda tegelikult ka loevad? Snippet'i mõte on, et ta tutvustab lühidalt, mis seal loos on, ja kui sa klikid, siis on viide tegelikule lehekülje ehk siis käive tekib lõppkokkuvõttes ikkagi kirjastajale."

Internetiplatvormid vastutama

Teine kriitikat pälvinud ettepanek on artikkel 13, mis muudaks veebiplatvormid autoriõiguste rikkumise eest vastutavaks. See tähendab, et platvormid, kuhu kasutajad laevad palju sisu, näiteks YouTube, Wikipedia, Dropbox jne, peavad võtma kasutusele automaatse sisutuvastustarkvara, mis tunneb ära autoriõiguse rikkumised ning eemaldab sobimatu sisu keskkonnast.

Praegu toimib rikkumiste tuvastamine n-ö notice and takdown (teavituse ja mahavõtmise, toim.) põhimõttel ehk kui keegi teavitab internetiplatvormi sobimatust sisust, siis on lehekülje omanikul kohustus see maha võtta. Kui ta seda ei tee, siis vastutab platvormi omanik rikkumise eest. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et seda põhimõtet soovitakse tulevikus samuti jõulisemalt rakendada, kuna praegu teevad seda eelkõige lugupeetud internetiväljaanded oma maine hoidmise nimel. Samas on reformikavasse kirjutatud sisse ka sisutuvastustarkvara vajadus.

Kallase sõnul kaasneb ettepanekuga palju riske, eelkõige tarkvara suutmatus tunda ära autorõiguses lubatud erandeid, näiteks paroodiaid ja õppematerjale. Kui keegi teeb näiteks muusikavideost paroodia, siis tunneb tarkvara autorõigusega kaitstud materjali ära ja suure tõenäosusega eemaldab video internetikeskkonnast, kuigi seadusega on seesugune paroodia lubatud.

Soositakse suuremaid

Sisutuvastustarkvara loomine ja kasutamine pole ka kõikidele ettevõtetele jõukohane, arvas Kallas: "Kuigi Ansip ütleb, et see ei ole üldse kallis, siis kõik väikesed portaalid või platvormid ütlevad, et neil läheb see nii kulukaks, et neil on siis mõistlik üldse business kinni panna, mis jälle omakorda tugevdab suurte jõudu." Kallase sõnul on direktiivi eelnõu kujundatud selle nimel, et võidelda suurte platvormide rikkumise vastu, kuid reeglid on tehtud selliselt, et lõppkokkuvõttes soosivad need ikkagi suurettevõtteid ja ei sobi väiksematele.

"Tegelikult on ka autorõiguse organisatsioonid öelnud, et hea oleks, kui saaks [teavitamise ja mahavõtmise] protsessi efektiivsemaks muuta," nimetas parlamendiliige alternatiivi, kus oleks tema hinnangul tasakaal sõnavabaduse, loominguvabaduse ja õiguste rikkumise kontrolli vahel. "Kui sa paned kõik kohustused sellele platvormile, et ta peab võtma mingid tehnoloogiad kasutusele, mis seda sisu monitoorivad, siis loogiline on see, et nad hakkavad oma riske vähendama ehk siis ei lae üles, ei lase laadida üles, võtavad pigem maha asju, kui on risk. Ehk siis see ei ole enam selline vaba loomingu ja sõnavabaduse jagamine. Eesti kui digiriigi maine saab väga kõva põntsu, kui me sellist jama toetame."

Niisiis leiab Kallas, et protsessi tuleks muuta efektiivsemaks ja sobimatu sisu mahavõtmine peaks toimuma kiiremini. "Kuigi ega väga palju kaebusi ei ole selle osas, et nüüd väga aeglaselt kogu see asi käiks, kui sa midagi teatad, aga kuna internetis kõik toimub nii kiiresti, siis justkui see peaks olema ikkagi sekunditega," märkis ta.

ERR võttis ühendust ka Andrus Ansipiga, kes polnud kommentaariks saadaval, kuid avaldame tema seisukoha esimesel võimalusel.