Euroopa Parlamendi liige, Saksamaa piraadipartei poliitik ja autoriõiguste eestkõneleja Julia Reda kriitiseeris oma veebilehel Eesti kui eesistujariigi kavatsusi autoriõiguse direktiivi eelnõu osas. Nimelt juhib Eesti läbirääkimisi, mille ühe ettepaneku järgi saaksid kirjastajad täiendava autoriõiguse, kui nende kirjutatud sisu avaldatakse sotsiaalmeedias või mujal internetis. Näiteks peaks Google edaspidi ostma Frankfurter Allgemeine’lt litsentsi, kui soovib mõnd nende artiklit oma otsingumootori tulemuste seas kuvada. Ettepanek peaks teksti kirjastajatele tagama tasu, kuid võib Reda hinnangul pigem pidurdada tekstide jagamist internetis.

"Kuna lugejad tahavad enne lingile vajutamist teada, milleni see viib, lisavad [sotsiaalmeedia] leheküljed hüperlingile peaaegu alati väljavõtte viidatud sisust," selgitas Reda. Nimelt tulevad artikli jagamisel tavaliselt eelvaatena kaasa foto, pealkiri ja sissejuhatav lõik. "Igasugune piirang väljavõtetele on seega piirang ka sisu jagamisele."

Selliste sotsiaalmeedia lühitutvustuste eest võivad kirjastused tulevikus litsentsitasu nõuda.

Teiseks piirab selline plaan Reda hinnangul väljendusvabadust ja ligipääsu informatsioonile: "See säte ei piiraks üksnes ärisid, vaid ka üksikisikuid, kes avaldavad uudislõike, näiteks blogijaid." Reda selgitas, et naaberõigused ehk autoriõigusega kaasnevad õigused, millest praegu juttu, kaitseksid isegi lühikesi ja ebaloomingulisi tekstijuppe, sealhulgas puhtalt faktilisi pealkirju.

Valeuudiste pealetung?

Piraadipartei poliitik tõi välja, et seesugune seadus annaks hoogu valeuudistele: "Kui tekstikatkega lingile viitamine muutuks seaduslikult riskantseks või kalliks, siis see võib pärssida hea mainega uudissisu jagamist. Kuna "valeuudiste" ja propaganda-väljaanded ei küsi tõenäoliselt oma tekstikatkete eest raha, siis võib nende sisu muutuda sotsiaalmeedias nähtavamaks."

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand selgitas, et kirjastajate õigusi puudutav peatükk on tõepoolest vastuoluline, kuna seal põrkuvad väga erinevate gruppide huvid: ühest küljest on portaalide pidajad huvitatud sellest, et nad saaksid avaldada võimalikult palju informatsiooni. Teisalt on kirjastajad huvitatud sellest, et nende tekstidele viidataks, kuid et nad saaksid selle eest ka tasu. Kolmandaks soovivad tarbijad saada kätte vajaliku info.

Härmandi sõnul peab Eesti olema direktiivi suuna osas neutraalne, sest eesistuja ülesanne on leida kõiki osapooli mõistlikult arvestav kompromiss. Praegu pole ka mingile kokkuleppele veel jõutud, vaid teemat arutatakse töögruppides.

"Kui me selle otseselt ühte või teise väravasse mängime, kui me ütleme, et kirjastajad peavad saama iga infokillu eest raha või tuleb mingisugust tohutut bürokraatiat ajada, siis see tähendab, et ega need kirjastajad lõpuks seda raha niikuinii ei saa, sest nende informatsiooni ei hakata lihtsalt edasi andma," tõdes asekantsler.

Litsentsinõue ilmselt tuleb

"Teisest küljest ei saa loomulikult öelda, et Google või Facebook peaksid saama täiesti teiste kulul oma äri ajada," tõdes Härmand. "Kui ma olen pagar, siis ma ostan jahu ja suhkru, maksan selle eest ja teen saia. Kui ma olen meediaettevõte, võtan informatsiooni ühest allikast ja teisest, panen selle kokku ja tekitan mingi kolmanda asja, siis on samuti mõistlik, et ma maksan ka algmaterjali eest."

Härmandi sõnul on üsna kindel, et liit jääb litsentsinõude juurde, kuna kõige jõulisemalt nõuavad seda Saksamaa väljaanded: "Teadupärast on Euroopa Liidus nii, et kui Saksamaa või Prantsusmaa kanna maha paneb ja ütleb, et siin on meie punane joon, siis väga palju teistmoodi ei lähe." Järgmine samm ongi tema sõnul leida töötav lahendus, kuidas ettepanek oleks võimalikult vähe bürokraatiat nõudev ning ei hakkaks ettevõtteid koormama.

Härmandi sõnul on üks võimalus, et kirjastajatele luuakse katusorganisatsioon nagu praegu on fonogrammitootjatel ja telemaastikul. See tähendab, et näiteks Google ei pea sõlmima litsentsilepingut iga Saksa kirjastusega, vaid teeb seda katusorganisatsiooniga, maksab ühingule kindla summa ja katusorganisatsioon jaotab omakorda tasud edasi.

Praegu tegeleb Eesti eesistujamaana kompromissteksti kirjutamisega, mis saab valmis oktoobrikuus. Peale seda on vaja omakorda liikmesriikide seisukohta, niisiis kestavad läbirääkimised veel pikalt.

Veebiplatvormid sisu eest vastutavaks

Sellest plaanist veel teravamalt kritiseeris Julia Reda eelnõu artiklit 13, mille järgi peavad veebiteenuste pakkujad, kelle platvormidele laadivad kasutajad suurtes kogustes sisu, hakkama monitoorima kasutajakäitumist ja võimalikke autoriõiguste rikkumisi. Praktikas tähendab see, et veebisaidid nagu YouTube ja Dropbox peavad kasutusele võtma sisutuvastustehnoloogiad, mis aitavad kindlaks määrata, kui keegi laeb veebikeskkonda näiteks video või foto, mille õigused ei kuulu talle endale. Ühe võimaliku eelnõu ettepanekuna on arutlusel platvormide muutmine otseselt rikkumiste eest vastutavaks.

"Me räägime jälle mingitest mõistlikest lahendustest," sõnas Härmand. Üks praktiline võimalus on teavitamise süsteem: kui keegi näeb, et ajakirjandusväljaanne on portaalis avaldanud tema tehtud foto, siis ta saab väljaannet teavitada ja platvormi omanik peab pildi maha võtma. See toimib asekantsleri sõnul juba praegu, olgugi et mitte kuigi efektiivselt: "Praegu teevad seda soliidsed väljaanded lihtsalt iseenda kredibiilsuse huvides."

Plaani teostamine võib aga olla ideest keerulisem. Reda tõi näite veebilehekülgedest, mille kasutajad saavad avaldada oma fotosid, teiste seas näiteks Flickr ja Deviantart. Kui mõne foto õiguste valdaja palub näiteks ettevõttel hoida oma fotol silma peal, peab veebilehekülje omanik hakkama kõiki tulevasi üleslaadimisi monitoorima, et seda fotot nende keskkonda ei satuks.

Paroodiaid keeruline eristada

Teoste kasutamine on tegelikult juba praegu reguleeritud: näiteks on foto, video, kunstiteose või muu loomingu kasutamine lubatud juhul, kui sellest on tehtud arusaadavalt uus teos. "Kui ma teen näiteks pilapildi Kaido Ole maalist ja seal on ilmselgelt näha, mis on algallikas, aga ilmselgelt on ka näha, et ma olen sinna midagi juurde pannud – mitte ainult kolm täppi, vaid seda silmnähtavalt töödelnud –, siis selline tegevus on lubatud," kirjeldas Härmand. Originaalteose autor võib nõuda töödeldud pildi eemaldamist, kui selle töötlus pole piisavalt selge.

Europarlamendi saadik avaldas aga muret, et seiretarkvara ei suuda teha vahet rikkumistel ja Härmandi kirjeldatud seaduslikul kasutusel, s.t näiteks paroodiavideotel või -piltidel. "Kahtluse korral blokeerivad platvormid sisu ära, et vältida kohtuasju. Tulemus on see, et seaduslik sisu võetakse maha," arvas Reda.

Eva Lepik ja Raul Veede kirjutasid kevadel Sirbis, et tegu on tohutu tehnilise väljakutsega, kuna iga veebileht peaks looma filtri, mis võrdleb üleslaaditavat materjali autoriõigusega kaitstud teoste andmebaasiga, samas kui paljudel riikidel polegi tänapäeval selliseid registreid. Nad tõid välja, et näiteks YouTube on seirefiltri loomiseks kulutanud väidetavalt üle 60 miljoni dollari, kuid tarkvara ei suuda tuvastada kõiki rikkumisi ning annab palju valepositiivseid tulemusi.

Vabaühendus Statewatch kirjutas teisipäeval, et kuus liikmesriiki on seadnud küsimuse alla üleslaadimiste automaatse filtreerimise seaduslikkuse. Belgia, Tšehhi, Soome, Ungari, Iirimaa ja Holland rõhutasid Euroopa Komisjoni õigustalitusele saadetud kirjas, et autoriõiguse erandid, näiteks paroodiad või viitamise õigus, on autoriõigusega kaasnevad põhiõigused. Seega võib nende hinnangul olla ettepanek vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Reda kinnitusel avaldas aga Eesti oma ettepanekud õigustalituse vastust ootamata ning võtmata arvesse suuremat osa välja toodud murekohti. "Eesistujamaa Eesti paistab olevat väga vähe õppinud neist õiguslikest muredest, mida nende Komisjoni kolleegid on tõstatanud," kirjutas Reda teisipäeval. "See on äärmiselt pettumust valmistav, eriti kuna Eestile meeldib end esitleda digitaalse juhtriigina, kellelt võib oodata lähemat tähelepanu võimalikele soovimatutele tagajärgedele, mis kaasnevad halvasti koostatud interneti-seadusandlusega.

Reda näeb järelvalve-tehnoloogias muuhulgas ohtu privaatsusele. "Kõrgemate arenduskulude tõttu jäetakse sisumonitooringu tehnoloogia valmistamine lõpuks tõenäoliselt paari suure USA pakkuja hooleks, mis annab neile otsese ligipääsu kõikide Euroopa Liidu internetikasutajate käitumisele," kritiseeris saadik.

Tütre koogile võib Lotte joonistada

Härmandi sõnul tuleb sätte ja uute piirangute puhul võtta arvesse ka kasutuseesmärki: isiklikul otstarbel ei pea autoriõigusi juba praegu sisuliselt arvesse võtma, kuid ärilisel eesmärgil ei tohi teistele kuuluvaid teoseid kasutada. "Kui ma teen oma tütrele ise tordi ja joonistan sinna peale Lotte, siis ei saa keegi seda mulle ette heita. Kui ma hakkan Lottesid müüma, iga päev kolm torti, siis ma peaksin Lotte loojatelt selleks nõusoleku küsima, sest ma teen oma äri kellegi teise materjali alusel," selgitas asekantsler.

Härmand rõhutas, et sarnaselt eespool kirjeldatud artikkel 11-ga pole ka artikkel 13 osas veel üksmeelt, kuid säte on vajalik eelkõige tarbijate huvides. Praegu tohib näiteks hariduslikel eesmärkidel kasutada ilma tasu maksmata ainult legaalselt avaldatud materjale, kuid internetis pole tihtipeale võimalik vahet teha, mis on seal seaduslikult ja mis mitte. "Kui ma ostan poest raamatu või võtan selle raamatukogust, siis suure tõenäosusega on kirjastaja autorile selle eest tasu maksnud ja on selle legaalselt avaldanud – ühelgi normaalsel inimesel ei teki selles kahtlust," kirjeldas asekantsler. "Internetis on tarbijal aga eriti keeruline kontrollida, kas info on sinna pandud legaalselt või mitte."

Lepik ja Veede märkisid Sirbi artiklis, et autoriõigus kaitseb erisuguseid loominguliike, näiteks tantsu, teatrit, muusikat ja kokakunsti. "Millise loogika järgi ehitaksite teie üles süsteemi, mis teeb kindlaks, kas kokandusvideos näidatava roa retsept on Jamie Oliveri pealt maha viksitud loomevargus?" küsisid autorid.

Nad rõhutasid, et autoriõigusliku staatuse automaattuvastus peab võtma arvesse seaduses lubatud erandeid, kuid needki on liikmesriigiti erinevad. Härmandi sõnul soovivad nad aga uue direktiivi eelnõuga muuhulgas vabakasutuserandeid ühtlustada.