Ajakirjanikud nõuavad europarlamendilt kaitset tehnoloogiahiidude eest ({{commentsTotal}})

Kirja autor AFP korrespondent Sammy Ketz 2013. aastal Süürias Maalula linnas snaiperpüssi kuulide eest maha viksumas.
Kirja autor AFP korrespondent Sammy Ketz 2013. aastal Süürias Maalula linnas snaiperpüssi kuulide eest maha viksumas. Autor/allikas: Anwar Amro/AFP/Scanpix

Rohkem kui sada tuntud ajakirjanikku rohkem kui 20 riigist kutsusid teisipäeval tehtud ühispöördumises Euroopa Parlamendi liikmeid üles kiitma heaks vastuolulist meediareformi, mis näeks ette, et tehnoloogiahiiud peaksid uudistesisu eest maksma.

Euroopa Parlamendi liikmed naasevad septembris puhkusel, et arutada autoriõiguse direktiivi, mille esimene kavand eelmisel kuul pärast raevukat debatti tagasi lükati, vahendas AFP.

Direktiiviga soovitakse tagada seda, et loodava sisu autorid - olgu selleks siis uudised, muusika või filmid - saaksid digitaalses maailmas oma töö eest õiglast tasu. Direktiivi vastu on aga paljud internetivabaduse eestkõnelejad ning ka sellised USA tehnoloogiahiiud nagu Google ja Facebook.

Avaliku kirja autoriks on AFP väliskorrespondent Sammy Ketz ning see avaldati täismahus mitmetes Euroopa ajalehtedes.

Pöördumisele allkirja andnud ajakirjanikud hoiatavad avalikus kirjas eurosaadikuid, et "meedialt õigustatud sissetuleku ärastamine on nii moraalselt kui ka demokraatiat silmas pidades õigustamatu".

"Meist on saanud sihtmärgid ja meie reportaažimissioonid lähevad maksma üha rohkem. Kuid hoolimata sellest, et meedia maksab sisu eest ja saadab oma ajakirjanikke riskima oma eluga selleks, et toota usaldusväärset, põhjalikku ja mitmekesist uudisteteenust, ei ole need meediaväljaanded, kes kasumit lõikavad, vaid internetiplatvormid, mis kostitavad end ise sentigi maksmata," seisis kirjas. "See on sama, mis võõras tuleks sinu juurde ning krabaks häbitult sinu töö viljad."

Kirjas kutsutakse Euroopa Parlamenti "hääletama massiliselt autoriõiguse direktiivi poolt demokraatia ellujäämise ja demokraatia ühe märkimisväärsema sümboli - ajakirjanduse - ellujäämise nimel".

Paljud väljaanded, sealhulgas uudisteagentuur AFP, on reformi ehk artikkel 11 rakendamist juba pikemat aega nõudnud, sest selles nähakse lahendust probleemile, kus tasuta veebiuudised on kärpinud traditsiooniliste meediaettevõtete teenistust.

Kriitikud näevad direktiivis aga nö linkide maksustamist, mis lämmataks internetis vaba arutelu. Kõige rohkem häirib kriitikuid direktiivi artikkel 13 ehk ettepanek teha veebiplatvormis juriidiliselt vastutavaks veebikasutajate poolt postitatud autoriõigusega kaitstud materjalide eest.

Direktiivi toetavad ma suured muusikakompaniid ja filmistuudiod, kes teevad poliitikute hulgas direktiivi vastuvõtmise nimel tugevat lobitööd.

Kriitikud aga väidavad, et reform tooks kaasa tugeva tsensuuri veebiplatvormide nagu Youtube poolt, mis on kujunenud interneti loominguliseks keskuseks. Samuti piiraks direktiiv kriitikute hinnangul tavakasutajate võimalust luua meeme või remikse.

Teisipäevasele pöördumisele alla kirjutanud ajakirjanikud peavad neid kriitikute argumente otsesõnu valeks.

"Vaba ligipääs internetile peab vastu, sest tehnoloogiahiiud, mis praegu kasutavad ajakirjanduslikku sisu tasuta, on võimelised maksma meediale tarbijatelt raha nõudmata," märgiti pöördumises.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: