Euroopa Parlamendi liikmed naasevad septembris puhkusel, et arutada autoriõiguse direktiivi, mille esimene kavand eelmisel kuul pärast raevukat debatti tagasi lükati, vahendas AFP.

Direktiiviga soovitakse tagada seda, et loodava sisu autorid - olgu selleks siis uudised, muusika või filmid - saaksid digitaalses maailmas oma töö eest õiglast tasu. Direktiivi vastu on aga paljud internetivabaduse eestkõnelejad ning ka sellised USA tehnoloogiahiiud nagu Google ja Facebook.

Avaliku kirja autoriks on AFP väliskorrespondent Sammy Ketz ning see avaldati täismahus mitmetes Euroopa ajalehtedes.

Pöördumisele allkirja andnud ajakirjanikud hoiatavad avalikus kirjas eurosaadikuid, et "meedialt õigustatud sissetuleku ärastamine on nii moraalselt kui ka demokraatiat silmas pidades õigustamatu".

"Meist on saanud sihtmärgid ja meie reportaažimissioonid lähevad maksma üha rohkem. Kuid hoolimata sellest, et meedia maksab sisu eest ja saadab oma ajakirjanikke riskima oma eluga selleks, et toota usaldusväärset, põhjalikku ja mitmekesist uudisteteenust, ei ole need meediaväljaanded, kes kasumit lõikavad, vaid internetiplatvormid, mis kostitavad end ise sentigi maksmata," seisis kirjas. "See on sama, mis võõras tuleks sinu juurde ning krabaks häbitult sinu töö viljad."

Kirjas kutsutakse Euroopa Parlamenti "hääletama massiliselt autoriõiguse direktiivi poolt demokraatia ellujäämise ja demokraatia ühe märkimisväärsema sümboli - ajakirjanduse - ellujäämise nimel".

Paljud väljaanded, sealhulgas uudisteagentuur AFP, on reformi ehk artikkel 11 rakendamist juba pikemat aega nõudnud, sest selles nähakse lahendust probleemile, kus tasuta veebiuudised on kärpinud traditsiooniliste meediaettevõtete teenistust.

Kriitikud näevad direktiivis aga nö linkide maksustamist, mis lämmataks internetis vaba arutelu. Kõige rohkem häirib kriitikuid direktiivi artikkel 13 ehk ettepanek teha veebiplatvormis juriidiliselt vastutavaks veebikasutajate poolt postitatud autoriõigusega kaitstud materjalide eest.

Direktiivi toetavad ma suured muusikakompaniid ja filmistuudiod, kes teevad poliitikute hulgas direktiivi vastuvõtmise nimel tugevat lobitööd.

Kriitikud aga väidavad, et reform tooks kaasa tugeva tsensuuri veebiplatvormide nagu Youtube poolt, mis on kujunenud interneti loominguliseks keskuseks. Samuti piiraks direktiiv kriitikute hinnangul tavakasutajate võimalust luua meeme või remikse.

Teisipäevasele pöördumisele alla kirjutanud ajakirjanikud peavad neid kriitikute argumente otsesõnu valeks.

"Vaba ligipääs internetile peab vastu, sest tehnoloogiahiiud, mis praegu kasutavad ajakirjanduslikku sisu tasuta, on võimelised maksma meediale tarbijatelt raha nõudmata," märgiti pöördumises.