Hiina president ehk ametlikult kompartei keskkomitee peasekretär valiti poliitbüroo ja selle alalise komitee salajasel hääletusel.

Samuti valiti partei juhtorganisse ehk poliitbüroo alatisse komiteesse viis uut liiget, varasemast koosseisust jätkab peaminister Li Keqiang, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Poliitbüroos läbi arutamata ei sünni Hiinas ükski tähtis poliitiline otsus ehk kuus poliitbüroo liiget koos presidendiga teevadki Hiina poliitika.

Hiina põhiseaduse kohaselt peab presidendikandidaat olema poliitbüroo alalise komitee liige. Seepärast vaadeldakse uusi määramisi poliitbüroosse alati suure huvi ja põnevusega, saamaks võimalikke vihjeid uue riigipea kohta. Seekord pole aga lootustki, et alalisest komiteest uus president võiks tulla, sest kõik selle liikmed lähevad enne Xi valitsusaja lõppu pensionile.

Sellest järeldavad poliitikavaatlejad, et Xi ise tahab pärast praegust võimule jääda veel vähemalt üheks ametiajaks.

Xi on koondanud enda kätte suurima võimu pärast Mao Zedongi ning ei taha seda paari valitsusajaga järeltulijale loovutada. Ent seda võimu on vaja ka kindlustada.

"Hiina rahvas saab aru, et Mao Zedongi ja Deng Xiaopingi panus on vastuvaidlematult palju suurem kui praeguste juhtide oma, kes on võimul olnud kõigest viis aastat. Tegelik katsumus on, millega täita ideoloogilist vaakumit," rääkis poliitikavaatleja Joseph Cheng.

Partei lisas päev varem põhiseadusesse nii Xi nime kui ka tema filosoofia, kinnitades tema staatust riigi viimaste aastakümnete mõjuvõimsama juhina. Enne praegust riigijuhti on põhiseadusesse lisatud Puna-Hiina rajaja Mao Zedongi ja reformaator Deng Xiaopingi nimed.

Presidendi filosoofia kannab nimetust "Xi Jinpingi mõtted Hiina tunnustega sotsialismist uueks ajastuks". Kontseptsioonist saab "majakas", mis peaks suunama võimupartei tööd uuel ajajärgul, ja selle rõhuasetus on partei rollil iga aspekti juhtimisel riigis alates majandusest selleni, mida inimesed sotsiaalmeedias kirjutavad.

Presidendil õnnestus tagada ka oma kahe programmi lisamine põhiseadusesse. Need on riigipea korruptsioonivastane kampaania, mis on alates 2012. aastast viinud 1,5 miljoni parteiametniku süüdismõistmiseni ning globaalne taristuprojekt "Vöönd ja Tee", mille eesmärk on suurendada Hiina mõju välismaal.

Kongress kuulutas kompartei Hiina "täielikuks juhiks", mis viitab sellele, et partei kavatseb veelgi tugevdada haaret riigi üle.

"Me peame töötama väsimatult ja rühkima edasi Hiina rahva noorendamise teekonnal," ütles Xi kongressi lõppsõnas. Kongress püstitas tema sõnul "eesmärgi kindlustada kõigi aspektide poolest mõõdukalt õitsva ühiskonna rajamise otsustav võit ja seejärel alustada teekonda kaasaegse sotsialistliku Hiina täielikuks ülesehitamiseks".

Xi eelkäijatel Jiang Zeminil ja Hu Jintaol õnnestus saavutada oma filosoofiate lisamine põhiseadusesse, kuid ilma oma nimeta ja pärast liidripositsioonilt taandumist.

Xi lubas kongressil muuhulgas seljatada Taiwani iseseisvuspüüdlused, avada veelgi Hiina majandust maailmale ning jätkata kompartei puhastamist korruptsioonist. Kongressi avakõnes kuulutas president, et Hiina on sisenenud "uude ajastusse" ambitsiooniga muutuda sajandi keskpaigaks "ülemaailmseks liidriks".