Hiina parteikongress on sündmus, mille tähtsust nii lokaalselt kui globaalselt võib võrrelda ehk USA presidendivalimiste omaga. Üle kogu suure Hiina riigi sõitis Pekingisse kokku 2280 Kommunistliku Partei esindajat. Kongressi avas partei peasekretär ehk Hiina president Xi Jinping kolmetunnise kõnega, milles 36 korda esines fraas "uus ajastu".

"President Xi kuulutas välja uue tulemise, uue ajastu, mis majanduskülje pealt tähendab ilmselt ikkagi seda, et kvantiteet peab muutuma kvaliteediks ja uued tööstusharud peaks tulema esile," kommenteeris endine Eesti suursaadik Hiinas Toomas Lukk.

Hiina rahvavabariigi tähtsaimad võimukandjad leiab kommunistliku partei poliitbüroo alalisest komiteest. On kirjutamata reegel, et Hiina võimukandjad loobuvad võimust 68 aasta vanuselt. Samasugune reegel on, et peasekretär on enne ametisse saamist ühe aja juba alalises komitees istunud.

Kui nüüd need kaks reeglit kokku panna, saab selgeks, et praegusest poliitbüroo alalisest komiteest Xi järeltulijat ei tule. Kas see tähendab, et praegune president kavatseb surmani ametisse jääda ning on oma võimu tsementeerinud, nagu tänapäeva maailmas järjest sagedamini tavaks? Eksperdid siiski nii ei arva.

"See, et ükski neist pole nii noor, et jääda teiseks ametiajaks, kui Xi viie aasta pärast ametist lahkuma peab, tähendab, et Xi kas üritab kasvatada endale järeltulijat väljaspool seda seltskonda ehk ta veel valib endale järeltulijat ja ei taha poliitilist survet," sõnas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Hiina uuringute dotsent Taru Salmenkari. "On ka võimalik, et Xi Jinping on leidnud endale hea järeltulijakandidaadi, kuid see on nii vana, et võib parteid juhtida vaid ühe ametiaja."

Xi positsioon tugevnes igal juhul, seda näitab kas või tema nime ja ideoloogia kandmine partei põhikirja, Mao Zedongi ja Deng Xiaopingi ideoloogiate kõrvale. See ei tähenda, et Xi hakkaks 2017. aastal maoistlikku poliitikat ajama, maailm on vahepeal siiski liiga palju muutunud ning ohtrast Mao tsiteerimisest hoolimata on Xi hoopis teistlaadi juht.

"Xi Jinping tsiteerib mitmesuguseid Mao ütlemisi ja kasutab teatavaid parteisiseseid valitsemistehnikaid, kuid näiteks turumajandusel on väga tähtis roll praeguses poliitikas ehk Hiina on Xi Jinpingi ajal tugevasti seotud globaalse turumajandusega," lausus dotsent Salmenkari.

Optimistid loodavadki, et Xi võimu tugevdamine tähendab turumajanduslike uuenduste kiiremat läbiviimist.

"Me näeme võib olla rõhuasetustes muudatusi, aga need mõned momendid, mida me enne mainisime partei juhtimisel ja Hiina õigussüsteemis, et see õiguse ja õigluse küsimus Hiina õigussüsteemis on hästi oluline. Xi sisepoliitiliselt üks olulisimaid ülesandeid ja prioriteete on vaesuse vähendamine ja kui varasem ideoloogiline eesmärk oli, et majandus oleks nii tugev, et see rahuldaks inimeste vajadusi, siis nüüd on niimoodi, et majandus töötab selleks, et toetada inimeste heaolu kasvu," selgitas endine suursaadik Lukk.

"President Xi saab väga selgelt aru, et ainuüksi parteile rõhumisest ei piisa. Selleks, et tagada sotsiaalne stabiilsus ja tuua inimesed vaesusest välja, peab olema ka väga tugev majandus," lisas ta.

Xi on korduvalt selgelt välja öelnud, millist majanduspoliitikat ta toetab. Talle on olulised tugev keskne võim, tugev riik ning range kontroll majandus- ja sotsiaalsete riskide üle. Selle põhjal võib arvata, et Hiina majanduses midagi uut oodata polegi. Samas nõuab muutuv maailm ka Hiina majanduse muutumist ning sellele viitavad ka tänavuse kongressi otsused.

"Kui vaadata Hiina majandust kui tervikut, siis võib näha pidevalt kasvavaid tootmiskulusid, sest kallineb tööjõud, kallinevad materjalid, kallineb energia ja kulusid suurendavad ka karmimad keskkonnanõuded. Hiina liigub järjekindlalt suurema lisandväärtusega tööstuse poole. Selle tagajärjel mõned madalama lisandväärtusega tegevused liiguvad riigist välja," rääkis Michigani Ülikooli tootmisteaduse professor Jun Ni. "Samal ajal on Hiina alustanud liikumist kõrgema lisandväärtusega tööstuse poole: ülikiirrongid, lennukiehitus, pooljuhid, kõrgtehnoloogilised masinaosad, robotitööstus - see on süstemaatiline tegevus."

Lääne jaoks on oluline, et Hiina hakkab nii majanduslikult kui ka poliitiliselt mujal maailmas järjest agaramalt sekka lööma, sealhulgas ka lääneriikides endas. Seega kasvab Hiina mõju nii Lääne poliitikale tervikuna kui ka üksikute lääneriikide poliitikale.

"Te näete Hiina investeeringuid liikumas USA kapitaliturgudele, kuid samal ajal kasvavad ka investeeringud tehaste ning tehnikakeskuste asutamisse USA-s. Näiteks minu koduosariiki, Michigani, tuleb järjest rohkem ja rohkem USA-sse saabunud Hiina firmasid, otsides võimalusi investeerida kohalikesse firmadesse, aga ka panna püsti omaenda tehas," nentis professor Jun Ni.

Suurimad probleemid, mis Xi ees praegu seisavad, on majanduse tasakaalustamine ehk siis juba mainitud liikumine kõrgema lisandväärtusega tööstuse poole, endiselt lokkava korruptsiooni ohjeldamine, maareform ja linnaelu edendamine ning võitlus keskkonnahävinguga. Kuidas hiigelriigi president selle kõigega toime tuleb, selgub ilmselt juba järgmisel parteikongressil.