Presidendiamet Kommunistliku Partei juhitavas Hiinas ei ole tegelikult kõige tähtsam koht, mis Xi Jinpingi käes on, kuid see-eest on see kõige selgemini märgatav ja defineeritav, vahendas "Välisilm".

Xi on veel partei peasekretär ja partei sõjaväekomisjoni juht ning tegelik võim on hoopiski neis ameteis. Kuid see, et Hiina 200-liikmeline keskkomitee kinnitab järgmise nädala parlamendi kogunemiseks ehk kongressiks ettepaneku tühistada põhiseaduses viide presidendi ametiaja piirangule, on kaugema mõjuga kui lihtsalt sümboolne rea kustutamine.

"Kui varem arvati, et ta rohkem ehk kaadri taga juhib riiki, siis nüüd ta annab selge sõnumi, et tahab olla kõige tipus ja nähtavamal kohal. Ja siin, Hiinas üldiselt seda sõnumit võeti vastu vaikselt. Jah, Hiina meedia räägib sellest, aga kui ma sotsiaalmeediat jälgin, siis suhteliselt vaikselt võeti vastu," rääkis hiina keele tõlk Leslie Leino.

Oktoobris toimunud partei kongressil tutvustati Xi mõtteid sotsialismist kui osa põhiseadusest ja nägemuse nimi on Uus Ajastu. Kui varem oli riigijuhi nägemuse nimi Uus Periood, siis Uus Ajastu kestab aastani 2050 ning sisaldab sõjalise võimsuse kasvu.

"Kui varem tekkis küsimus, et ta juhatab sisse Uue Ajastu ja ta ise on võimul vaid esimesed aastad, siis ka tema Uus Ajastu jääb kehtima nii nagu tema tahab. Suhteliselt loogiline on, et see ei pruugi nii minna. Ja et tugevdada enda nägemust Hiinast ja realiseerida nägemus tugevast ja jõulisest Hiinast, seepärast tahab ta olla kaua võimul," selgitas Leino.

Nägemuse põhiseadusesse kirjutamine tähendab, et oled osa parteist ja riigist ning kritiseerida seda enam ei saa, sest siis tähendaks Xi kritiseerimine ka partei arvustamist ning sellele rajale ei soovi paljud minna.

Xi Jinpingi võimu tugevust tõestab aga fakt, et Kommunistliku Partei keskkomitee arutas presidendi ametiaja piirangust loobumist juba jaanuaris, kuid infot ei lekkinud.

Taaskord, 64-aastane president alustas võimu koondamisega eelmise aasta oktoobris, kui jättis poliitbüroo juhtkonnast välja noored parteikaaslased. Tavaliselt on Hiina president järginud Deng Xiaopingi ajastust jäänud traditsiooni valida juhtkonda keegi noorem, kellest kasvatada järgmine riigipea.

"Riik on väga kiiresti arenenud. Inimeste elukvaliteet või õnnekvaliteet on märgatavalt tõusnud. Kui Xi jätkab, siis aitab see meid arvestaval määral ning tõstab inimeste elukvaliteeti," kommenteeris üliõpilane Qiu Lei.

"Praegu vajavad meie riigis mitmed süvenevad reformid jätku. Eriti poliitika puhul usun, et stabiilne juhtimine on hea eri poliitikate elluviimise rakendamiseks," sõnas finantstöötaja Zhao Yisu.

Praegu ei ole selge, kui kauaks Xi võimule tahab jääda, kuid juba korduvalt mitmeid reegleid rikkunud riigipea soovib endale täielikku võimutäiust, millel on sisepoliitilise tähtsuse kõrval välispoliitiline mõju.

"Eriti mis puudutab Taiwani ja Lõuna-Hiina mere küsimust. Seal need pinged kindlasti lähevad suuremaks. Korea poolsaarega on pinged kogu aeg olnud ja seal Jaapani ja Korea mõju ja mõjukus ka olemas, aga Lõuna-Hiina merel Hiinaga keegi ei ole võimeline konkureerima. Kõige potentsiaalsem oleks Vietnam, aga tema ei ole nii suure sõjaväe ja laevastikuga ja võib-olla pole tahet pole nii palju, et hakata vastu Hiinale, nagu näiteks on Koreal või Jaapanil poolsaare küsimuses," kommenteeris Leino.

"Teisiti, Indiaga on piiritüli pingestunud. Praegu justkui platoo küsimus on meediapildis kadunud, aga tegelikult Hiina jätkab infrastruktuuri väljaehitamist. Seal on küsimus, kas India tahab vastu hakata või mitte. Hiina on võtnud selge sihi - kõik, mis temale kuulub tema enda arvates, selle ta enda arvates ka võtab. Küsimus on selles, kas keegi tahab vastu hakata või mitte," lisas ta.

Ametiaja piirangu tühistamise kõrval esitab keskkomitee 5. märtsil kogunevale parlamendile veel rida muudatusettepanekuid, millest üks on uue valitsusasutuse ehk järelvalvekomisjoni loomine. Praegu on kõige mõjuvõimsam hoopis partei kontrollorgan ehk distsiplinaarkomisjon, mille pilgu alla sattumist kardetakse.

Selgust oodataksegi, kui laiaulatuslikud on järelvalvekomisjoni volitused. Kui distsiplinaarkomisjon uurib üksnes parteiliikmete pettuseid ja raha väärkasutust, siis järelvalvekomisjon saaks uurida ka neid, kes partei liikmed ei ole, kuid töötavad ametnikuna. Näiteks Tianjini linnas laieneks kontrollitavate arv 90 000-lt 600 000-le.

Parteisisesele uurimisele ei laiene riikliku kriminaalõigussüsteemi reeglid, mis annab võimaluse uuritavaid piinata ja illegaalselt kinni hoida.