"Kokkulepe ELi 2018. aasta eelarves on kindlasti üks Eesti eesistumise suurimaid saavutusi. Kuude pikkune töö tasus end ära ning jõudsime tulemuseni, mis kindlasti aitab Euroopa Liitu edasi viia," ütles läbirääkimisi juhtinud Eesti rahandusministri eriesindaja ELi eelarve küsimustes Märt Kivine. 

Ta lisas, et institutsioonid olid motiveeritud koostööd tegema. "Kokkulepitud eelarve lähtub ELi poliitilistest prioriteetidest ning arvestab liikmesriikide suutlikkust vahendeid rakendada. Samuti on jäetud piisavalt varusid, et reageerida muutuvale keskkonnale."

ELi tuleva aasta eelarves on olulisel kohal ELi majanduskasvu ja tööhõive tugevdamine, samuti turvalisuse ja julgeoleku tagamine, sh migratsioonikriisi mõjudega toimetulek.

Võrreldes 2017. aastaga suureneb eelarves näiteks ELi teadus- ja arendusprogrammi Horisont2020 rahastamine 8,4 protsenti ning piiriüleste taristuprojektide programmi Euroopa ühendamise rahastu eelarve kaheksa protsenti. Hüppeliselt kasvavad väljamaksed liikmesriikidele struktuuri- ja investeerimisfondidest.  

Kui kulukohustusi on 2018. aasta eelarves umbes samas mahus kui 2017. aastal (kasv 0,2 protsenti), siis väljamaksed (144,7 miljardit eurot) kasvavad võrreldes käesoleva aastaga 14 protsenti. 

Reede hommikul alanud ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi lepituskohtumine ELi 2018. aasta eelarve küsimuses kestis kokku 18 tundi.