EL-i nõukogu ja parlament leppisid kokku EFSI jätkamises ({{commentsTotal}})

Eurod
Eurod

Eesti eesistumisel jõudis liikmesriike esindav Euroopa Liidu nõukogu europarlamendiga kokkuleppele Euroopa strateegiliste investeeringute fondi (EFSI) jätkamises.

Kokkuleppe kohaselt pikendatakse EFSI toimimist 2020. aasta lõpuni eesmärgiga kaasata lisainvesteeringuid vähemalt 500 miljardi euro ulatuses.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et investeerimistingimused Euroopa Liidus on paranenud, kuid investeeringute tase on jätkuvalt madalam võrreldes viimase majanduskriisi eelse ajaga.

"Suurema ja efektiivsema EFSI-ga saame investeeringuid hoogustada ja majanduskasvu pikaajalisi väljavaateid tugevdada," lisas ta.

Kokkuleppe kohaselt suureneb EL-i eelarve garantii EFSI-le 26 miljardi euroni ning Euroopa Investeerimispanga panus 7,5 miljardi euroni võrreldes praeguse 5 miljardi euroga.

Eelnõu sisaldab hulka tehnilisi muudatusi, mis muu hulgas laiendavad hõlmatud sektoreid, kliimaga seotud tegevuste tugevdamist ning suuremat sihitatud toetust liikmesriikidele, mis vajavad abi projektide arendamisel.

EFSI näol on tegemist investeeringute kanaliga, mis Euroopa Liidu eelarve garantii toel soodustab erasektori investeeringute tegemist.

EFSI toimib kaheosalisena. Üks osa on suunatud taristu- ja innovatsiooniprojektide rahastamisele ja toimib Euroopa Investeerimispanga toel. Eestis on selle kaudu investeeritud näiteks Tallinna lennujaama ehitusprojekti, aga ka superkondensaatoreid tootvasse ettevõttesse Skeleton Technologies.

Teine osa EFSI-st keskendub väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise turgutamisele, mida Eestis vahendavad Kredex ja LHV Pank.

EFSI kutsuti ellu 2015. aastal, kui majanduslanguse järgselt ei olnud suuremahuliste investeeringute, eriti taristuinvesteeringute tase Euroopas mitme aasta jooksul kasvanud.

EFSI eesmärk on EL-i eelarve toel aidata kaasa investeeringute hoogustamisele, kaasates erainvesteeringuid ja investeeringuid teistest EL-i eelarve välistest allikatest.

Toimetaja: Merili Nael



Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: