Ta ei välistanud ka seda, et netomaksjate nimekiri pikeneb.

"Lisaks Brexitile on eelarves ka teine lünk, mis on seotud kulutuste kasvuga. Lisanduvad uued kohustused, migratsioon ja pagulaskriis üldisemalt, samuti kaitsekulud ja terrorismivastane võitlus. Me peame saavutama eelarvetasakaalu. Kuna Suurbritannia lahkub, tuleb kärpida. Ilma kärbeteta ei ole see võimalik. Samal ajal peavad ülejäänud 27 liikmesriiki natuke rohkem maksma, et liidu stabiilsusse panustada," selgitas volinik.

"Ma ütleksin, et kui me vaatame perioodi pärast 2020. aastat, siis peale innovatsiooni ja arendustegevuse ei saa ühelegi programmile garanteerida, et kärpeid ei tule, kuid samas peame me kaaluma, millised kärped oleksid vastuvõetavad," lisas ta.

Küsimusele, et kui rikas riik lahkub Euroopa Liidust ja seeläbi liiguvad vaesemad riigid lähemale EL-i keskmisele, siis kas Brexiti tõttu lisandub uusi netomaksjaid, vastas Oettinger järgnevalt:

"See sõltub. Need asjad ei käi automaatselt. Praegu pole see veel selge, kuid on tõsi, et näiteks Eesti muutub [keskmisega võrreldes] rikkamaks. Minu peamine siht on püüda tagada, et ükski riik ei tunneks ennast selles protsessis kaotajana. Me vajame raha juurde ka teistelt netomaksjatelt."

"Aktuaalne kaamera" küsis ka selle kohta, et Visegradi riigid on olnud tõrksad pagulaste vastuvõtmisel ning seetõttu on vihjatud, et see võib tuua kaasa nendele riikidele jagatava raha kärpimise.

"Minu hinnangul on oluline vältida Euroopa lõhenemist. Me teeme kõik, et leida riikide vahel üksmeel ning jätkata mõistliku ühtekuuluvuspoliitikaga, mis laieneb ka edaspidi nendele riikidele. Samal ajal vajame me netomaksjaid ning kui mõned riigid ei aktsepteeri kohtulahendeid või Euroopa Parlamendi ja Komisjoni otsuseid, siis ma olen kindel, et netomaksjad ei taha rohkem panustada," märkis Oettinger.