Sõerd riigikontrolli raportist: Eesti peab koguma raha reserviks ({{commentsTotal}})

{{1509968340000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et riigikontrolli hoiatust Eesti riigieelarve tuleviku osas tuleb võtta väga tõsiselt. Lähiaastatel on tema sõnul vaja riigil koguda reserve.

"Kindlasti on Riigikontrolöril õigus, kui ta ütleb, et praegu tuleb mõelda tuleviku keerulisematele aegadele ja vähendada sõltuvust EL-i eelarve toetustest," ütles Sõerd ERR-ile kommenteerides riigikontrolli aastaraportilt.

Sõerdi sõnul tuleb praegust soodsamat majandustsüklit kasutada selleks, et valmistuda keerulisemateks aegadeks ja ja maandada tuleviku riske. Ta lisas, et majandustsüklite vaheldumine on paratamatus ja praegusele kiirenenud kasvule varem või hiljem järgneb langus.

"Aastal 2021 saabub uus mitme- aastane Euroopa Liidu eelarveperiood ja sellega seoses on mitu aspekti mida tuleb silmas pidada. Estiteks Brexiti mõjul võib kahaneda kogu EL eelarve, mis tähendab, et tuleb leida võimalusi tulude suurendamiseks - finantstehingumaks, CO2 põhine maks, nendest on räägitud, aga uued maksud on halb lahendus - või siis kulude vähendamiseks," põhjendas Sõerd oma hinnangut.

Tema sõnul tasub arvestada, et 2021. aastal algaval eelarveperioodil liigub Eesti tõenäoliselt niinimetatud netosaaja riikide hulgast netomaksjate hulka, kuna meie majandusel läheb paremini ja oluliste näitejatega liigume EL-i keskmisest kõrgemale. "See tähendab, et erinevalt praegusest, hakkame EL eelarvesse sisse maksma rohkem kui ise sealt saame. Sellepärast peame hakkama valmistuma selleks, et vähendada sõltuvust EL-i toetusrahadest."

"Me peame mõtlema sellele, et eelseisvatel aastatel võib majanduskasv aeglustuda ja maksutulud ei kasva 6-7 protsenti aastas nagu praegu vaid vähem või on nullkasvuga või üldse negatiivse kasvuga. Nendeks aegadeks on vaja koguda reserve, aga seda me praegu ei tee," rääkis Sõerd.

Sõerd viitas peaminister Jüri Ratasele, kes ütles tema sõnul riigikogus esinedes, et Eesti kasutab järgmisel aastal eelarve tasakaalustamiseks reservidest “kõigest” 86 miljonit eurot.

"See aga tähendab, et tänase teadmise ja tänaste plaanide järgi ei kogu me järgmisel aastal mitte sentigi reservidesse.  Tegime ka järgmise aasta eelarvesse muudatusettepanekuid, et kõigepealt defitsiidist välja tulla. Praegune majandustsükkel nõuab vähemalt struktuurset tasakaalu ja tuntavat nominaalset ülejääki," oli Sõerd kriitiline.

Praegust aastat võib tema hinnagul võrrelda 2005 aastaga, kui vaadata majandustsüklit. Siis me hakkasime reserve koguma ja näiteks aastal 2006 oli nominaalne eelarveülejääk 6 miljardit krooni toonases vääringus ja aastal 2007 oli ülejääk 5,7 miljardit krooni. Ta ütles, et sellest suurem osa läks reservidesse, mida Eestis kasutasime viimase kriisi aastatel ja kasutame veel ka praegu.

"Peame arvestama ka sellega, et kui veel kümme aastat tagasi oli eelarves nn fikseeritud, ehk seadustega paika pandud kulude osakaal 60 protsenti, siis tänaseks on fikseeritud kulude osakaal kasvanud 80 protsendini. See tähendab, et eelarves on vähem paindlikkust ja keerulisem on eelarvet kohadada olukorras, kus majanduskasv asendub langusega ja eelarvetulude kasv aeglustub," rääkis Aivar Sõerd.

Rahandusministeerium: toetuste maht sõltub SKP-st

Rahandusministeerium märkis vastulauses Sõerdile, et suure tõenäosusega väljub Eesti 2021. aastaga algaval ELi eelarveperioodil vähemarenenud piirkondade kategooriast. Ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles, et kuid juhul kui ühtekuuluvuspoliitika eesmärke põhimõtteliselt ei muudeta, ei saa Eestist netomaksjat.

"Vähemarenenud piirkondadeks loetakse praeguse, 2014.–2020. eelarveperioodi reeglite järgi regioone, mille SKP elaniku kohta moodustab vähem kui 75 protsenti EL-i keskmisest. Üleminekupiirkondade kategooriasse kuuluvad piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on 75–90 protsenti EL-i keskmisest," rääkis Heinapuu.

Enam arenenud piirkondadeks loetakse tema sõnul piirkondi, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 90 protsenti EL-i keskmisest. "Kogu Eesti moodustab euroraha jagunemise vaates ühe statistilise nn NUTS2 piirkonna, mille kaupa seda arvestust peetakse. Võrdluseks: näiteks Soome jaguneb viieks NUTS2 piirkonnaks ja Tšehhi kaheksaks NUTS2 piirkonnaks."

Ta lisas, et kui ühtekuuluvuspoliitika põhimõtteid oluliselt ei muudeta, siis panustab EL siiski Eesti arengusse ka järgmisel perioodil struktuurivahendeid suures mahus, kuigi väiksemas kui perioodil 2014–2020.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: