Aeg tiksub: tegevuskava EL-i toetuste sõltuvusest vabanemiseks on ähmane

Riigikontrolli aastaraport keskendub tänavu vajadusele teha ettevalmistusi, tagamaks riigi teatud ülesannete sujuv täitmine ka siis, kui Euroopa Liidu toetused oluliselt ehk hinnanguliselt 40 protsenti vähenevad.

Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Sellest ca 3,5 miljardit läheb ühtekuuluvuspoliitika toetustena näiteks hariduse, ettevõtluse, transpordi, infoühiskonna ja keskkonnavaldkonna arendamiseks ning ligikaudu 900 miljonit eurot põllumajandus- ja kalandusvaldkonna toetamiseks.

Ehkki esialgne suurusjärk selgub eeldatavasti aastal 2019, on järgmisel, 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha.

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise mõju arvestamata kahaneb toetusraha võrreldes praeguse eelarveperioodiga rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul kuni 40 protsenti ehk ca 1,5 miljardi euro võrra.

EL-i toetuste kogueelarve aastatel 2014–2020 on ca 3,2 miljardit eurot, kuid tegevusi, millega ministeeriumide hinnangul tuleb jätkata ka järgmisel EL-i eelarveperioodil, rahastatakse EL-i toel praegusel perioodil ca 3 miljardi euro ulatuses.

Euroopa Liidu toetuste vähenemise korral loodavad ministeeriumid vajalikud
tegevused ellu viia riigi muude tulude eest.

Riigikontroll märgib, et kui ELi toetused järgmisel eelarveperioodil vähenevad ja ministeeriumid loodavad vajalike tegevuste rahastamisel riigieelarve peale, võib eelarve kulu- ja tulustruktuuri ning riigi demograafilist arengut arvestades olla keeruline leida puudu jäävat raha riigi omatuludest.

Kui aga vajalike tegevuste rahastamist oluliselt kärpida, avaldaks see ministeeriumide hinnangul riigi ülesannete täitmisele negatiivset mõju.

Riigikontrolör Alar Karis andis aastaraporti esmaspäeval riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle. „Elujõuline ja kestlik riik peab oma funktsioneerimise üles ehitama sellele rahale, mida me ise oleme suutelised oma käte ja ajudega teenima,“ lausus ta kohtumisel.

Karis tuletas meelde vajadust hinnata oma mõtetes kriitiliselt kõike, millega riik praegu tegeleb, ja mõelda läbi, mis on ka tegelikult vajalik.

"Valikute tegemisel aitab meid lihtne küsimus: kas me teeksime seda või teist ning praegusel moel ka siis, kui peaksime kõik selle otsusega kaasnevad kulud võtma enda kanda. Ja enne kui vastata, võiks võtta järelemõtlemiseks pausi. Praegu on selliseks mõtteharjutuseks sobiv aeg.“

Ministeerium püüdis strateegiat koostada

Rahandusministeerium algatas aastal 2013 protsessi, mille eesmärk oli koostada
terviklik strateegia, kuidas saada edaspidi hakkama vähema EL-i toetusrahaga. Rahandusministeerium küsis ministeeriumidelt, milliste tegevustega peaks jätkama ka pärast aastat 2020, kui palju on selleks raha vaja ja kust see raha peaks tulema.

Ministeeriumidelt saadud teave ja prognoosid olid puudulikud ning ebaühtlase kvaliteediga, mistõttu ei peetud otstarbekaks koostada eraldi tegevuskava.

Sündis otsus teha ettevalmistusi muude riigi finantsjuhtimisprotsesside käigus, eelkõige riigieelarve strateegia koostamise käigus.

Rahandusministeeriumi ootus on, et EL-i toetuste vähendamisega seotud võimalikud probleemid tõusevad esile riigi eelarvestrateegiate arutelude käigus. Nii peaksid ettevalmistused aastateks 2021+ toimuma paindlikult ja vastavalt vajadusele.

Aastal 2020 võetab Eesti kasutusele ka tegevuspõhise eelarvestamise. Rahandusministeeriumi hinnangul aitavad uuendused saada täpsema ülevaate riigi raha kasutamisest ning on paremate juhtimisotsuste tegemise eeldus.

Reformide toel saab ministeeriumi sõnul muu hulgas tuvastada teenuseid, mis on ebavajalikud või väheefektiivsed, ning otsustada, milliste ressursside abil on kõige mõistlikum üht või teist teenust osutada.

Riigikontroll ootab aja- ja tegevuskava

Riigikontroll nõustub rahandusministeeriumiga, et peamine pole Euroopa Liidu toetuste vähenemiseks valmistumise vorm, vaid et seda tehtaks sisuliselt, läbimõeldult ning läbipaistvalt.

Seetõttu ootab riigikontroll, et järgmise, aastaid 2019–2022 puudutava riigi eelarvestrateegia koosseisus esitaks rahandusministeerium üksikasjaliku selgituse ning aja- ja tegevuskava, kuidas ja milliste protsesside raames Euroopa Liidu toetuste tõenäoliseks vähenemiseks valmistutakse.

Laiapõhjalisemaks prioriteetide seadmiseks oleks riigikontrolli hinnangul oluline Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi planeerimisse kaasata ka riigikogu ja viia eelarvestrateegiad ka parlamenti.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: