Peaminister ütles riigikogu ees esinedes, et Eestil polnud illusioone, et kuue kuu või ühe pintslitõmbega on võimalik lahendada kõik Euroopa Liidu mured. "Samas tahtsime selgelt, et meie eesistumise tulemusena on Euroopa ka natuke parem, natuke lootusrikkam, natuke ühtsem ja rohkem tasakaalus. Et anname meie kätte usaldatud Euroopa edasi veel paremas korras, kui me ta saime, nagu seda teevad kahtlemata ka kõik tulevased eesistujad," sõnas ta.

Ratas tänas eesistumisse panustanud poliitikuid, ametnikke ja Eesti rahvast: "Oma sihi- ja otsusekindluse, praktilise meele, kiire tegutsemise ning nutikate lahendustega oleme nii endale kui teistele kinnitanud, et Eesti on võimekas ja pühendunud liige Euroopa peres. Eesti eesistumine õnnestus meie ametnike, poliitikute, era- ja kolmanda sektori nõu ja jõuga ning Eesti inimeste külalislahkuse toel. Olen kõige kogetu pinnalt nii mõnelgi välisüritusel tabanud end mõttelt, et Eesti on Euroopa peres, aga Euroopa on ka Eesti veres.”

Ratas nimetas Eesti eesistumise olulisemate saavutustena kliimaeelnõusid, mis on vajalikud Pariisi kliimaleppe rakendamiseks, Euroopa sotsiaalõiguste samba heakskiitmist ja arenguid Euroopa Liidu kaitsekoostöös, sealhulgas PESCO ehk alalise struktureeritud kaitsekoostöö loomist.

Ta tõi välja ka digiteemad, mis on läbinud pea kõiki eesistumisel arutatud valdkondi. Peaminister rõhutas, et Eesti aitas kaasa Euroopa Liidu tööprotsesside digitaliseerimisele, muuhulgas toimus Eesti eestvedamisel esimest korda Euroopa Liidu õigusakti digiallkirjastamine.

Rohkem sõpru

Ratase hinnangul on Eesti peale pooleaastast eesistumist teistsugune riik. "Oleme targemad, kogenumad ja enesekindlamad kui enne. Oleme õppinud ja pingutanud ning hakkama saanud. Ja mis vast kõige olulisem, meid mõistetakse terves Euroopas enam ning meil on rohkem sõpru kui varem."

"Öeldakse, et eestlaste jaoks on väga oluline, mida meist arvatakse," jätkas peaminister. "Selles võib olla terake tõtt ja mõnikord on selle üle tervislik pisut naljagi heita. Kuid ma ei tahaks elada riigis ja inimestega, kellele naabrite arvamus sugugi korda ei lähe. Peaministrina on mul olnud uhke tunne selle poole aasta jooksul ringi reisides kuulda kõikjal häid sõnu meie riigi, meie looduse, meie inimeste ja meie töö kohta. Olen kindel, et kõik kahepoolsed kohtumised teiste Euroopa juhtidega tegid tugevamaks nii Euroopa Liidu kui ka meie riigi positsiooni ja suhted."

Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide tegemistest andis riigikogule ülevaate Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut. Tema sõnul tegelesid parlamendid poole aasta jooksul Eesti eestvedamisel peamiselt Euroopa Liidu tuleviku, konkurentsivõime ja turvalisusega.

"Kui Brexitist üldse otsida midagi positiivset, siis tooksin välja selle, et just Brexit avas sisulise arutelu Euroopa Liidu tuleviku üle," rääkis Vitsut. "Selle arutelu kontekstis olen ise mõtisklenud kahe küsimuse üle. Esiteks, kas peaksime end mugavustsoonist välja raputama ja seadma Euroopa Liidule eesmärke, mis oleksid kaugemale ulatuvamad kui üks Euroopa Parlamendi valimistsükkel? Teiseks, kuidas kujundada Euroopa Liidu tulevikku nii, et seeläbi surutakse meid rohkem kokku, mitte teineteisest lahku?" Nendele küsimustele keskendus Vitsuti kinnitusel ka rahvusparlamentide arutelu Tallinnas.

Suurim läbikukkumine: rändekriisi lahendamata jätmine

Reformierakonna juht ja riigikogu aseesimees Hanno Pevkur märkis, et Eestil jäid eesistumise jooksul paljud eesmärgid saavutamata, näiteks jäi lahendamata rändekriis. Sama tunnistas ka peaminister: "Mulle tundub nii, et võib-olla viimasel kuul või pooleteistkümnel on järjest rohkem võetud Euroopa Liidus seda põhimõtet endale, et selles küsimuses tuleb tegelikult leida võimalikult suur konsensus ja see otsus tuleb langetada konsensuslikult," ütles Ratas, kelle sõnul on Eesti pannud eesistumise lõpuks lauale oma ettepaneku rändepaketiks.

"See kindlasti läheb edasi Bulgaaria eesistumise raames, aga see on üks koht, ma arvan, kus võinuks olla eesistumine edukam." Samuti ei polnud Ratase tõdemusel piisavalt edu audiovisuaalmeedia küsimustes.

"Ma pean küll kahjuks ütlema, et mina näen meie eesistumist täieliku hävinguna," ütles Martin Helme EKREst. "Te lugesite siin ülesse terve rea saavutusi, mis on ju kõik Brüsseli paaniline võimu tsentraliseerimine, mida siis Eesti oma eesistumise ajal on edendanud oma kätega, on ta siis prokuratuur või kaitseagentuur või [lähetatud] töötajate direktiiv või rahanduse tsentraliseerimine," loetles ta.

"Ja nüüd, kui me jõuame rändeküsimusteni, siis Eesti on välja pakkunud kompromissi, mis sisuliselt on ikkagi sundkvoodid riikidele. Ei Eesti valitsusel ega ühelgi teisel valitsusel ei oleks selleks luba. Ma küsin, et millel põhineb või kust te võtate selle mandaadi, Eesti rahvas ei ole kunagi andnud mandaati Euroopa föderatsiooniks või ühendriikideks, et te eesistumise ajal seda poliitikat ajasite," pahandas Helme.

Ratas vastas Helmele meenutusega Tallinna digitippkohtumisest, mida saatis meelavaldus Angela Merkeli immigratsioonipoliitika vastu. "Seal üle tee käis mingi müdin ja mürgeldamine, kus siis olid erinevad plakatid ja öeldi, et miks need liidrid siia tulevad. Ma ausalt öeldes ei teagi täpselt, kes seda korraldas, aga selle osas oli mul küll halb tunne, selle osas oli mul küll halb tunne, kui kogu seda päeva kokku võtta, et kui drastiliselt erinevalt võivad mõned inimesed näha rahuaspekti, ühise tegutsemise aspekti."

"Mul on suur uhkus teatada teile, et selle teie jaoks defineerimatu möllu, mis oli Kultuurikatla juures sellel kenal suvepäeval, organiseeris meie erakond," vastas Mart Helme EKREst. "Ja sel ajal, kui teie brežnevlikult musitasite seal Kultuurikatla ukse peal, oli meie eesmärk tuletada teile meelde, et eksisteerib ka niisugune tülikas asi nagu rahvas. Ja ma arvan, et me saime sellega väga hästi hakkama, nii et me täitsime selle eesmärgi, mis meil oli seatud."

"Ma olen lähtunudki ainult sellest, selle eesistumise raames, mis on oluline inimestele, mis on oluline Eesti inimestele, mis on oluline Euroopa Liidu elanikele," vastas Ratas. "Kõik need kuus kuud või, ütleme, viis kuud ja mõni päev peale, kui Eesti on seda eesistumist täitnud, ma olen kogu aeg mõelnud, et kui tulla Eestis olevate erinevate inimeste ette, olgu see rahvamajas, olgu see koolis, olgu see töökollektiivis, ükskõik kus kohas, siis mis tegelikult on see suurim väärtus, mida on Euroopa Liit meile pakkunud. Mida mina arvan, et see on? Ma arvan, et see on ainult üks sõna, see on "rahu"," rääks ta.

Töötajate lähetamise lõpp?

Arto Aas Reformierakonnast kritiseeris ministrite "ebaõnnestunud esinemisi ja sõnavõtte, kus puudu jäi nii keeleoskusest kui puudu jäi ka sisulisest teadmisest." Ratas kaitses ministreid: "Kui jääb midagi puudu, siis su meeskonnakaaslane aitab edasi, kompenseerib selle, pakub küünarnukitunnet."

Riigikogu liikmete seas leidis konkreetsetest eelnõudest vahest enim märkimist lähetatud töötajate direktiiv. "Piinlik on, et just Eesti eesistumise ajal sündis otsus, mis ahistab kõiki Euroopa Liidu vaesemaid riike, sh Eestit ennast," pahandas Henn Põlluaas EKREst. "Kas tõesti on kellelgi, eriti Eesti peaministril, kes peaks eeskätt Eesti inimeste ja meie ettevõtete ja konkurentsivõime eest seisma, selle üle uhke olla? Mulle tundub, et käib kõik süsteemil, et kiida lolli ja loll hüppab."

Ratas vastas, et eesistuja ülesanne oli leida kokkulepe, aga ta on kindel, et Eesti oleks hoidnud sama joont ka siis, kui ei oleks olnud eesistuja.

Sarnast küsimust kordasid ka Reformierakonna esindajad Urmas Kruuse ja Jürgen Ligi, kelle sõnul jätavad ettevõtted edaspidi töötajad lähetamata. "Kas te tegelikult ka natukene kahetsete, et see otsus on nii vastuoluline? Eestil kindlasti on raskem tulevikus töötajaid Euroopasse saada ja teenuste pakkujad kaotavad sellest, nad on seda öelnud. Või olete õnnelik ainult otsuse kui sellise üle?" küsis Ligi.

Ratas tõdes, et ühelt poolt võib öelda, et osad lähetused jäävad ära, nagu Kruuse välja tõi, aga teisalt võib vaadata olukorda nii, et lähetatud saavad õiglasemat kohtlemist ja suuremat tasu.

"Kui me saanuks seda lähetatud töötajate direktiivi kirjutada ainult üksi ja eeldada, et see sobib kõigile 27-le, ma ei tea, võib-olla oleks Eestis kirjutatud teistmoodi, aga see on selline, noh, soovunelmate kast," märkis peaminister. "Jah, kui te küsite, kas ma olen sellega rahul, siis arvestades mängureegleid Euroopa Liidus, arvestades Eesti eesistumise positsiooni ja ka Eesti positsiooni ja kui kõik need kokku võtta, siis, jah, ma olen selle tööga rahul."

Käpardlik Kataloonia käsitlus

Monika Haukanõmm Vabaerakonnast tõdes, et Eesti eesistumise üritused olid korraldatud suurepäraselt, kuid poliitiline panus oli kehv. "Me oleme olnud tagasihoidlikud, isegi natuke pelglikud ja vältinud teravate teemade tõstatamist, oleme liikunud teemade kaupa ja tükati, olgu tegemist siis rändeteemaga, kliima- ja keskkonnaga, sealhulgas metsandus, tööstuse suurendamise, konkurentsivõime ja kaubanduse tugevdamisega."

Haukanõmm ütles, et oleks oodanud Eestilt mitmes teemas suuremat julgust kaitsta väärtusi: "Olgu esimene näide kas või Katalooniast. Selle asemel, et kritiseerida Hispaania võimude käitumist, oleks võinud siiski seda ka hukka mõista. See Kataloonia kriisi lahendamise käpardlik stiil muutis kindlasti Euroopa Liitu nõrgemaks."

Teise näitena tõi ta välja idapartnerluse tippkohtumise, kus Euroopa Liit ei andnud Ukrainale, Georgiale ja Moldovale selget vastust, kas neil on kunagi lootust saada Euroopa Liidu liikmeks. "Ja kolmas näide, mis kukkus ka üsna halvasti meil kahjuks välja, oli Valgevene diktaatori Lukašenka kutsumine kohtumisele, millest ta väga uhkelt ka keeldus," oli Haukanõmm pettunud.