Saksa kantsleri Angela Merkeli juhtimisel ärgitati kärpima Türgile ette nähtud rahastust, mis on seotud Türgi püüdlustega saada EL-i liikmeks. Kärped tingis Ankara mahasurumistegevus 2016. aastal Türgis toimunud riigipöörde katse järel.

Euroopa Parlamendi saadikud teatasid laupäeval, et leppisid EL-i liikmesriikidega kokku, et kärbivad Türgi ühinemiseelset abi järgmise aasta eelarves 105 miljoni euro võrra. Lisaks külmutatakse veel 70 miljonit eurot, mille eraldamisest oli EL teatanud varem.

Parlamendisaadikud ütlesid avalduses, et peavad murettekitavaks halvenevat olukorda demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste vallas.

Riigipöördekatse järel on Türgi keskvõim vallandanud üle 140 000 avaliku sektori töötaja ja kinni pidanud veel 50 000. Kinnipeetute seas on opositsioonipoliitikuid, akadeemikuid, ajakirjanikke, aktiviste ja EL-i kodanikke.

"Oleme saatnud selge sõnumi, et EL ei eralda raha tingimusteta," ütles Rumeenia europarlamendisaadik Siegfried Muresan.

Euroopa on lubanud eraldada Türgile 2014.-2020. aastani ühinemiseelse abina 4,45 miljardit eurot, kuid seni on sellest välja makstud 360 miljonit.

Lepe vajab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ametlikku heakskiitu.