Laienemisvolinik Johannes Hahn on see mees Brüsselis, kelle ülesanne on koos välispoliitikajuhi Federica Mogheriniga välja töötada ja ellu viia Euroopa Liidu laienemis- ja naabruspoliitikat. Oma ametiajal on tal lisaks laienemisküsimustele tulnud rinda pista ka konfliktidega Süürias, Liibüas ja Ukrainas.

Samuti on ta hallanud suhteid Türgiga enne ja pärast möödunudsuvist riigipöördekatset ning põgenikekriisi, mille üheks peamiseks kanaliks oli rändetee Balkani poolsaarelt.

Väitega, et Euroopa Liidu laienemisprotsess on peatunud, Hahn ei nõustu.

"Ma ei ole nõus, et laienemisprotsess peatunud on. Oleme teinud väga kõva tööd just Lääne-Balkani piirkonnaga. Kui me vaatame pikemas perspektiivis, siis enamik riike
Lääne-Balkanil, ma ütleks isegi, et kõik, on teinud väga suure arengu. Tuleb kuulata, mida ütles Euroopa Komisjoni president [Jean-Claude] Juncker. Ta ütles selgelt, et 2025. aastaks on Euroopa Liidus uusi liikmesriike," selgitas ta.

Lähiajal pole liikmesusperspektiivi aga naabruspoliitika subjektidel nagu Ukrainal ja Türgil. Hahn kinnitas, et sõltumata Saksa presidendi Frank-Walter Steinmeieri muredest, justkui oleks sakslaste ja venelaste suhted ebanormaalselt kehvad, ei loobu Brüssel Minski lepete tingimustest. Küll lisas ta, et nende rakendamisel peab ehk veidi loomingulisem olema.

Märksa karmima tooni võtab ta aga Türgist rääkides. Läbi aastakümnete on just Hahni koduriik Austria olnud see, kes Türgit Euroopa Liidus näha ei taha. Mõjuka poliitikaajakirja Politico veergudele pääseb ka Hahn tihtipeale just Türgit kritiseerivate väljaütlemistega. Erandiks polnud ka vestlus "Välisilmaga", kui ta vastas küsimusele, kuidas ta hindaks Türgi õigusriigi olukorda, nüüd pärast möödunud suve riigipöördekatset.

"Ma arvan, et EL-i välisministrite otsus möödunud aasta detsembris, et praegustes oludes uusi liitumisläbirääkimiste peatükke ei avata ning et liitumiseelseid toetuseid kohendatakse, peegeldabki tegelikku olukorda. Samas aitab see leida meil uusi viise oma suhete parandamiseks paljudes teistes valdkondades, näiteks majanduses ja kaubanduses, aga ka terrorismivastases võitluses ning loomulikult ühistes tegevustes Süüria konflikti lahendamiseks," sõnas Hahn.

Juba novembris toimub aga Hahni, samuti ka eesistuja Eesti eestvedamisel meie piirkonna tippsündmus - idapartnerluse tippkohtumine. Hahn kiidabki just Tallinna selle eest, et üritus Brüsselis toimub - järelikult on tegu kogu Euroopa, mitte üksnes meie piirkonna küsimusega. Millal jõuavad aga idapartnerluse riigid ehk näiteks Gruusia, Moldova ja Ukraina, aga ka teised Kaukaasia riigid ja Valgevene sinna, kuhu on Lääne-Balkan jõudnud tänaseks?

"On riike mis polegi lähedasematest suhetest huvitatud ja me täielikult aktsepteerime seda. Räägin kogu aeg, et ma ei ärka hommikul üles, et vaadata kaardilt, kes veel liikmed pole, ja siis neid läbi helistada. Tegelikult on vastupidi. Seetõttu arvan, et lähemal ajal peaksime idanaabrite elujärge parandama, et neid nö järgmisele tasandile tõsta. Et neil oleks meile sarnasemad elutingimused ning väheneks lõhe meie ja nende vahele. Siis on paljud asjad võimalikud," rääkis volinik.