Türgi Euroopa Liidu asjade ministri hinnangul on suhted Ankara ja Brüsseli vahel halvad Euroopa Liidu enda sisemiste kriiside tõttu. Euroopas on ministri sõnul võimust võtmas paremäärmuslus ning Brüssel ei oska suure Türgiga suhelda.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles septembri algul otse välja, et Türgi ei peaks kunagi liituma Euroopa Liiduga.

"Proua Merkel ei peaks ühe liikmesriigi juhina andma korraldusi Euroopa Liidu institutsioonidele. Türgi on riik, millega peetakse läbirääkimisi ja läbirääkimised peaks toetuma aluspõhimõtetele, mitte suhetele mingi ühe Euroopa Liidu riigiga. Türgi suhteid Saksamaa või mõne teise Euroopa Liidu riigiga ei tohiks kasutada selleks, et saboteerida Türgi suhteid Euroopa Liidu institutsioonidega," rääkis Çelik.

"Jah, on paremäärmuslikke poliitilisi parteisid, äärmusparempoolseid, kes ütlevad, et Euroopa Liit ei peaks meiega rääkima, kuid ärge uskuge neid. Nad esindavad Euroopa Liidus vaid mõnda riiki. See on nende arvamus, nende diskursus. Aga tegelikult ei peaks ükski riik, peaminister, president ega kantsler andma korraldusi Euroopa Liidu institutsioonidele. Selline asi hävitab Euroopa Liidu ja selle institutsioonide usaldusväärsust. Türgil ja Saksamaal on pikaajalised suhted. Hetkel on meie vahel probleeme, kuid see ei peaks peegelduma Türgi ja Euroopa Liidu vahelistes suhetes," lisas ta.

Juba enne kõiki viimase aja pingeid on Türgit kardetud kui liiga suurt moslemiriiki Euroopa Liidus. Hirmu Türgi ees on suurendanud ka see, kuidas Ankara mõjutab Saksamaal elavaid türklasi, et ajada oma poliitikat.

"See, kui Türgi moslemimaana võetaks liidu liikmeks, oleks Euroopa Liidule ainus võimalus muutuda globaalseks jõuks. Demokraatiat ei peaks taandama vaid hääle andmisele valimistel, see on ka väärtused ja põhimõtted nagu pluralism. Kui Euroopa Liit ei suuda jagada väärtusi moslemiriigiga, siis ei saa me rääkida tõelisest liidust, mis rajaneb väärtustele ja printsiipidele, me saaksime ehk rääkida Euroopa Ühendriikidest. Meie, Türgi oleme selleks, et edendada demokraatiat, seaduslikkust, paremat tulevikku Euroopa Liidule," selgitas Çelik.

Ministri kinnitusel on Türgis sõnavabadus, mis tähendab ka presidendi kritiseerimist.

"Ma ei tea ühtegi presidenti ühelgi teisel maal, keda oleks nii palju kritiseeritud. Kriitika on osa demokraatia kultuurist. Aga on selge vahe kriitikal ja solvamisel. Me oleme absoluutselt solvamise vastu. Kui keegi on demokraatiku riigi president, siis on loomulik, et teda ka kritiseeritakse, kuid me oleme solvamise vastu," rääkis ta.

"Meie suure maa presidendi pilte on näidatud politseiautode ees, meeleavaldustel, mõningates Euroopa Liidu maades, nendel piltidel sihitakse meie presidendi pead relvaga ja plakatid kutsuvad üles teda tapma. Kuidas saab selline asi juhtuda Euroopa Liidu maades? Sellel pole ajakirjandusvabadusega mingit pistmist," lisas Çelik.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan on ka ise otsesõnu öelnud, et Türgil ongi Euroopa Liiduta parem.

"On täiesti selge, et Türgi peab saama Euroopa Liidu liikmeks. Kui me liigume läbirääkimiste juurde, kus avatakse kõik peatükid, siis Türgil on täielik võimekus täita kriteeriumid ja peatükid paari kuu jooksul. Me räägime läbirääkimistest, mis tuginevad aluspõhimõtetele. Kui me räägime Euroopa Liidust, mis rajaneb selle aluspõhimõtetele, siis jah, me tahame saada Euroopa Liidu liikmeks. Kutsume Euroopa Liitu üles kriisi lahendama. Ainuke võimalus selle lahendamiseks on võtta Türgi oma poolele liikmesriigiks. Kui Türgi lükatakse sellest protsessist eemale, siis meil pole põhjust rääkida Euroopa Liidu tulevikust," arutles Çelik.

Mikser: Türgi ja EL-i suhe pole ühesuunaline sõltuvussuhe

Eesti välisminister Sven Mikser ütles "Välisilmale", et Türgi on Euroopa Liidule mitmes mõttes oluline partner.

"Kindlasti tuleb meelde mullu kevadel sõlmitud rändelepe, mis on väga olulisel määral vähendanud rändevooge, kes varem jõudsid Türgist Euroopasse. Türgi on kahtlemata ülioluline mängija väga mitme Lähis-Ida regiooni kriisi lahendamisel. Süüria kodusõjast on palju räägitud, ka Iraagi olukorast ja kurdide olukorrast. Ka seda olukorda kestlikult lahendada ilma Türgi konstruktiivsuseta on väga keeruline," tõi Mikser näited.

"Türgi jällegi väga olulisel määral sõltub ka Euroopa Liidust. See kindlasti ei ole ühesuunaline sõltuvussuhe," lisas ta.

Aktiivseid läbirääkimisi Türgi liitumiseks Euroopa Liiduga praegu ei käi ning Mikseri sõnul on väga raske näha, et lähemas tulevikus kõnelustel uusi peatükke avataks.

Mikser selgitas, et Türgis on alates rändeleppe sõlmimisest toimunud väga palju. Näiteks sõjaline riigipöördekatse möödunud aasta suvel, samuti vastuoluline referendum põhiseaduse muudatuste üle. Referendumi eel põhjustas palju pingeid Türgi poliitikute soov teha valimiskampaaniat riikides, kus elab arvukas Türgi kogukond.

Samuti on viimasel ajal põhjustanud pingeid Euroopa Liidu riikide kodanike vahistamised Türgis.

"Sellised üksikud sündmused kindlasti peegeldavad teatud mõttes ka laiemaid arenguid ja Euroopa jaoks kindlasti põhiõiguste järgimine, õigusriiklus tervikuna on üks neid põhivundamendi alusmüüri kive, millel see liit seisab. Selles osas kindlasti kandidaatriikidele järeleandmisi valmis tegema ei olda, isegi siis kui vahetud huvid võib-olla seda teatud mõttes eeldaksid," lisas Mikser.