Kalastajatelt konfiskeeritud kala ei jõua toidulauale, vaid hävitatakse
Keskkonnainspektorid võtavad kalastajatelt igal aastal ära kala, mis on püütud vale püügivahendiga või on tegemist alamõõdulise kalaga või on põhjus muus. See hulk värsket kala ei jõua aga inimeste toidulauale, vaid viiakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Eelmisel aastal oli Pärnus sellist kala poolteist tonni.
Ahvenapüügil on juures veel üks piirang: nimelt on ühel kalastajal ööpäevas lubatud püüda kuni 15 kilogrammi ahvenat. Muudatuse eesmärk on piirata harrastajate püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ja hoida ahvenavaru stabiilsena, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Pärnu jões praegu ahvenat pole ja seda oodatakse pikisilmi. Siis on ka keskkonnainspektoritel tööd.
"Keskkonnainspektsioonil on õigus kala konfiskeerida siis, kui on tuvastatud mingi rikkumine: kas on tasumata müügiõigus, kellel on see kohustuslik, püütakse alamõõdulist ja ületatakse siis lubatud kogust ehk 15 kilogrammi, mis on praegu kehtiv. Me saame siis võtta ära, kui on tuvastatud rikkumine ehk on alustatud menetlust. Ja kui on alustatud menetlust, siis need kalad on kohe asitõend," selgitas keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus.
Kuidas kiirestirikneva asitõendiga ringi käia, näeb ette valitsuse vastav määrus.
"Jah, seadus näeb ette, et meil tuleb see äravõetud kala hävitada. Väiksemad kogused me viime Pärnu maakonnas asuvasse röövlindude söötmispaika, milleks meil on olemas Veterinaar- ja Toiduameti luba. Suuremad kogused lähevad lihtsalt Väike-Maarjasse aktsiaseltsi Vireen, kus töödeldakse loomseid jäätmeid," rääkis Õmblus.
Ta ütles, et neid asju tuleb kahtlemata muuta, aga äravõetud kala müüki või kellelegi tasuta endmist keskkonnainpektsioon enda õlule võtta ei tahaks, kuigi külmutus on neil olemas, sest mingi aeg tuleb asitõendeid ju säilitada.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja peab toiduga sellist ümberkäimist lubamatuks.
"Kui see kala juba on välja püütud, siis tegelikult tuleks leida kalale ka mõistlik lahendus, et seda ei peaks käitlema ega utiliseerima Väike-Maarjas või kus iganes. Maavanemana olen tegelikult olnud selle juures, kus me oleme müünud konfiskeeritud autosid, oleme müünud konfiskeeritud kütust. Täna maavalitsust enam ei ole ja selge on see, et keskkonnainspektsioon seda ise müüma ei hakka, kui üldse see oleks seadusruumis võimalik," rääkis Metsoja.
Ta lubas asjaga tegelema hakata. "Kui see on püütud ja konfiskeeritud, siis tuleb leida ka mõislik viis, et see jõuaks toidulauale, mitte prügikasti," sõnas ta.
Toimetaja: Merili Nael
