ERR Brüsselis | Tael: Eesti oli eesistujana üle ootuste edukas
Eesti eesistumine Euroopa Liidu nõukogus on lõpule jõudmas. Eesti esinduse juht Kaja Tael hindab eesistumise õnnestunuks ja ütleb, et Eesti suutis enamuse plaanitust ellu viia.
Suursaadik Kaja Tael peab eesistumise olulisimaks digitippkohtumist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eesti digikuvand on see, mis me siit eesistumisest kaasa võtame. Aga tegelikult ma ütlen, et me oleme olnud üle ootuste edukad ka rändekriisi haldamises ja liikmesriikide vahel üksmeele leidmises selles asjas," kinnitas Tael.
Suuremad maamärgid on veel kaitsekoostöö PESCO start, kokkuleppele jõudmine lähetatud töötajate direktiivis ja Euroopa Liidu sotsiaalõiguste sambas ning idapartnerluse tippkohtumine.
Ühe suure teemana jäi kokkuleppele jõudmata audiovisuaalmeedia direktiivis.
"Salmid loeti korralikult ette Eesti poolt ja midagi ette heita ei ole ja tuleb ka väike kingitus võib-olla anda, aga teisalt peaks võib-olla rõhutama, et me keegi ei tea, kui mitu kirikukogu maailmas on ajaloos täpselt peetud. Mõned meenutavad Nikaia kirikukogu, teised Konstanzi oma ja kummagi kuulsust muidugi Eesti roteeruvale presidentuurile külge ei jää, nii et see ei ole midagi erilist," kommenteeris Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand.
Ka ajakirjanikud arvavad, et Eestil läks üsna hästi.
"Eestil on minu arvates läinud päris hästi. Ajakirjanikule on oluline, et infot on hästi jagatud. Eesti on ajakirjanikke hästi teavitanud. Ja lisaks, Eesti on suutnud asju edasi viia ning edendada ka keerulisi küsimusi," ütles YLE Brüsseli korrespondent Petri Raivio.
"Eesti on suutnud üsna edukalt tõsta oma kaubamärgina digiteema. Oli üks palju lahkarvamusi põhjustanud teema, milles Eesti saavutas kokkuleppe - see oli lähetatud töötajate direktiiv. See põhjustas Euroopa Liidus mõne aasta jooksul palju probleeme. See võiks rahulolu pakkuda," rääkis Economisti Brüsseli korrespondent Tom Nuttall.
Samas tõi ta välja, et oli ka tegematajäämisi. "Üks suuremaid teemasid on Euroopa Liidu asüülipoliitika reform, aga ma arvan, et keegi ei süüdista selle mittesaavutamises Eestit. Siin on liikmesriikide vahel väga suured eriarvamused. Üldiselt väikese riigi jaoks, kes on eesistuja esmakordselt, on siin palju, mille üle uhke olla," märkis ta.
Eesti eesistumise lõpetas kolmapäeva õhtul toimunud jõulusimman.
ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla sõnul näitab aga kolmapäeval toimunud meeleavaldus, et päris lõplikult Eesti eesistumine veel lõppenud ei ole.
"Üks asi, mis on meelde tuletanud, et Eesti eesistumine veel lõplikult läbi ei ole ja neljapäeval kogunevad Brüsselisse EL-i liidrid, on see, et toimus mitme tuhande inimesega meeleavaldus, praegugi on näha politsienikke. Ülemkogu üks teema on väga vastuoluline - migratsioonireform, millega proovis eesistujana kätt ka Eesti, aga suurt edasiminekut pole olnud. Tänased meeleavaldajad polnud rahul Euroopa rändepoliitikaga," selgitas Tralla.
Toimetaja: Merili Nael