Reservfond loodi 1993. aastal omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks ning raha tekib sinna riigivara erastamisest.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ütles ERRile, et praegu tulevad laekumised peamiselt maa erastamise järelmaksetest.

"Sel aastal laekub reservfondi veidi üle seitsme miljoni euro, järgnevatel aastatel hakkab maa erastamine vaibuma ja raha laekub järjest vähem. Hetkel on reservfondis umbes 17 miljonit eurot," sõnas ta.

Omandireformi reservfondist makstakse Haavala sõnul kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest ja rahastatakse ka mitmeid riigi kulul tehtavaid reformitoiminguid nagu maade mõõtmine, ekspertiiside tegemine, pärimistoimingud ja muu selline.

Ta märkis, et lisaks otseste reformiülesannete rahastamisele on erastamisraha võimalik kasutada ka üleminekureformidega kaudselt seotud tegevusteks, mis toetavad ettevõtluskeskkonna arengut, leevendavad muutustega kaasnevaid tööhõive- ja keskkonnaprobleeme ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega kaasnenud eluasemeprobleeme - näiteks toetused sundüürnikele ja kohalikele omavalitsustele elamuehituseks.

"Samuti on nüüd erastamisrahast võimalik hüvitada kirikute sõja- ja okupatsioonikahjusid," lisas Haavala.

Nimelt täiendas valitsus hiljuti omandireformi reservfondi määrust, andes usuühingutele võimaluse taotleda okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamist. Esimesena esitas tatoluse rahandusministeeriumile Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), kes soovib saada 6,8 miljonit eurot.

Tänavu on reservfondist kokku eraldatud 4,8 miljonit eurot. See raha on läinud näiteks maareformi läbiviimiseks ehk täpsemini hoonestusõiguse seadmiseks ja dokumentide arhiveerimiseks. Samuti on selle eest makstud kompensatsioone ja ekspertiisikulusid ning eraldatud raha IT-arendusteks ja muuks selliseks vastavalt valitsuse otsustele.