Andmekogus on ligikaudu 35 000 inimese andmed, kes omandireformi perioodil elasid erastamisele mittekuuluvates elamutes, korterites ja ühiselamutubades. Umbes 23 000 neist on elus ning omavad kehtivaid kontaktandmeid.

Andmekogu mõeldud omandireformialase uuringu läbiviimiseks, et selgitada, millised probleemid põhiliselt 1990. aastatel toimunud üleminekureformides esile kerkisid ja kuidas need inimesi mõjutasid.

"See ei tähenda, et riik hakkab sundüürnikele midagi kompenseerima või ei hakka kompenseerima, sest pole juba ette teada, mis on selle analüüsi tulemus. Kuid väga tähtis, et oleme jõudnud hetke, kus riik tunnistab, et probleem on ühiskonnas olemas ning vaja on lahendust," rääkis keskerakondlasest riigihalduse minister Janek Mäggi ERR-ile. Uuringi läbiviimine võtab tema sõnul aega umbes aasta.

Tallinna linnapea Taavi Aas nentis, et ajal, mil riik sundüürnike probleemi ei tunnistanud, jäi nendega tegelemine kohalike omavalitsuste hooleks.

"Meil on tänagi hulk inimesi, kes on siis n-ö linna üüripinnal endiste sundüürnikena. Omal ajal ehitas linn 3500 korterit ja täna on kuski 1800 korterit jätkuvalt nende inimeste käes, kes on siiani sundüürnikud," andis Aas ülevaate.

Keskerakonnas on sundüürnikele tehtud ülekohtu heastamist nõudnud kõige häälekamalt Heimar Lenk.

Mullu septembris rääkis Lenk ERR-ile, et valitsuserakonnad on talle lubanud, et omandireformi reservfondi raha - umbes 20 miljonit - kasutatakse ainult sundüürnike abistamiseks. Toona avaldas ta heameelt, et valitsus loobus sellest fondist kirikutele raha eraldamast.