Valitsuse täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena ja loetud päevadega esitas taotluse rahandusministeeriumile EELK, kes soovib saada toetust 6,8 miljonit eurot. Lähiajal võib sarnase soovi esitada ka Eesti Apostlik-Õigeusukirik.

Mitu allikat kinnitasid ERR-ile, et omandireformi reservfondi määruse muutmise ja uue kompensatsioonimehhanismi loomise taga on tegelikult põhimõtteline kokkulepe, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovidest. Aastate jooksul on EELK soovinud nii kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni selle eest. EELK taotlus on saadetud rahandusministeeriumi, kust see võib valitsuse lauale otsustamiseks jõuda juba järgmisel nädalal.

Viilma: lepe on vaid kirjaliku fikseerimise taga

EELK peapiiskop Urmas Viilma kinnitas ERR-ile, et selline põhimõtteline kokkulepe tõesti on ja ta loodab, et valitsus teeb otsuse juba lähiajal.

"Nüüd ma loodan küll, et me oleme jõudnud kokkulepetele, mis ka peaksid siis fikseeruma kirjalikult ning me saame siis minna ehk uuele aastale vastu puhta südametunnistuse ja rõõmu ja rahuga, et me oleme kokkulepetele jõudnud valitsusega," ütles Viilma.

"Mina usun, et see kokkulepe on ainult fikseerimise taga, sest läbirääkimised on intensiivselt käinud läbi terve selle aasta, kui peaminister Ratas ametisse sai, oli meil kohtumine. Ma tuletasin meelde, et meil on kõikide eelmiste valitsuste ajal jäänud üles terve rida küsimusi ja peaminister Ratas koos teiste koalitsioonipartneritega on korraldanud sel aastal mitu kohtumist, kus me oleme neid küsimusi arutanud ja minu andemetel on kogu koalitsioon hetkel ühel meelel," lisas Viilma.

Viilma kiri valitsusele

EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas pöördumises valitsuse poole, et nõukogude võim sundvõõrandas kogudustelt sakraalehitised ja muu ühiskondliku tegevusega seotud kinnisvara, samuti ka põllu- ja metsamaad.

Kuigi suur osa võõrandatud kinnisvarast jäeti koguduste kasutusse, siis osa kinnisvarast kasutati mitteotstarbeliselt näiteks ladude ja garaažidena, mistõttu tagastati need kirikule väga halvas seisundis.

Seega soovib EELK Tallinna Toomkiriku restaureerimiseks kaks miljonit eurot, Mustamäe sakraalhoonete ehituse, renoveerimise ja soetuste toetuseks 1,2 miljonit eurot ning ühiskonda suunatud tegevusega seotud ülesannete täitmiseks ja investeeringuteks toetust 3,6 miljonit eurot.

Neljapäeva pärastlõunal avaldas EELK Konsistoorium pressiteate, millest võib muuhulgas välja lugeda, et EELK kõrval võib taotluse raha saamiseks esitada lähiajal ka Eesti Apostlik-Õigeusukirik.

Poliitikute reaktsioonid

Peaminister Jüri Ratas märkis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et valitsus on viimasel ajal sageli kohtunud kirikujuhtidega, et lahendada erinevaid küsimusi ning ta avaldas lootust, et ka nüüd esile kerkinud hüvitise nõue saab lahenduse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu lisas, et kui rääkida okupatsiooniga kaasnenud kahjudest, siis nende eest vastutab ikka agressorriik ning okupatsioonis kannatanud riigil pole juriidilist kohustust kahjusid katta.

"Kuid tõsiasi, et usuühingule osaks saanud repressioonid olid ülekaalukad, täiendas valitsus möödunud nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on võimalus taotleda toetust just okupatsiooniga ning sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks valitsuselt. Selle alusel on kirik teinud rahandusministeeriumile taotluse ja ministeerium menetleb seda ning kui see on korrapärane, siis valitsus saab seda arutada," ütles Reinsalu.

Pikk vaidlus kiriku üle

Vaidlus Niguliste kiriku üle on kestnud paarkümmend aastat ja jõudnud ka kohtusse. Tõsisem vaidlus Niguliste kiriku üle algas 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. 2013. aastal esitas EELK kultuuriministeeriumile arvamuse, et kui kirikut neile ei tagastata, siis peaks riik maksma kirikule koguni 37 miljonit eurot kompensatsiooniks. See summa sisaldas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kultuuriministeerium rääkis vastuses aga poole miljoni euro suurusest kompensatsioonist.

Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Tänavu märtsis avalikustatud ekspertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti. Ekspertiisi avalikustamise järel teatas EELK, et on valmis hoonest loobuma ja hüvitises kokku leppima.