"Rahva teenrid" riigi raha andmisest EELK-le: hüvitamine või tehing? ({{commentsTotal}})

rahva teenrid
rahva teenrid

Ajakirjanikud Taavi Eilat, Peeter Helme ja Merilin Pärli viskasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" õhku küsimuse, kas valitsuse poolt raha andmine Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) on ikka okupatsioonikahjude hüvitamine või tuleks seda nimetada hoopis mingit sorti tehinguks.

Sel nädalal tuli avalikuks uudis, et EELK loobub Niguliste kiriku tagastamise soovist, aga seda juhul, kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot. See sai võimalikuks läbi selle, et valitsus täiendas eelmisel nädalal omandireformi reservfondi määrust, mille järgi on edaspidi usuühingutel võimalus taotleda toetust okupatsiooni ja sõjaga seotud kahjude hüvitamiseks. Esimesena esitaski evangeelne luterlik kirik selle taotluse.

Taavi Eilat rääkis, et kuuldavasti on selleks ka peaminister Jüri Ratasega ka korduvalt kohtutud ja neid asju läbi räägitud.

"Nagu Urmas Viilma ütles, siis nad on kogu aasta jooksul Ratasega korduvalt kohtunud. Kõik on justkui selgeks räägitud ja küsimus on ainult kirjaliku vormistuse taga," lisas omaltpoolt Merilin Pärli.

Pärli tõi välja, et ka Eesti õigeusu kirik on EELK tuules seda kompensatsiooninõuet esitamas. "Mulle tundub, et riik on sellega Pandora laeka avanud," arvas Pärli.

EELK avaldust, et nad on valmis Niguliste kiriku tagasinõudmisest loobuma, on Pärli sõnul teatraalne. "Nad teadsid niikuinii, et nad seda tagasi ei saa."

Peeter Helme märkis, et see annab EELK-le väärika taandumise võimaluse. "Kui nüüd valitsus tõesti ise otsa lahti tegi ja ise ütles, et meil on raha üle - tulge lapsukesed võtke - no miks nad siis ei peaks võtma," arutles Helme.

Pärli peab asja põhimõtteliselt vildakaks. "Miks peaks Eesti riik kompenseerima okupatsioonikahjusid, mida Eesti riik ei ole neile põhjustanud," avaldas Pärli oma imestust.

Taavi Eilat lisas, et see okupatsioonikahjude hüvitamine tekitab selline niiöelda vorst vorsti vastu mulje. "Üks asi on okupatsioonikahjude hüvitamine, aga teisalt tekib küsimus, kas seda tahetakse ikkagi okupatsioonidekahjude eest või tahetakse lihtsalt raha saada," sõnas Eilat.

Peeter Helme rõhutas okupatsioonikahjude hüvitamisest rääkides, et kiriku varad sattusid Eesti NSV haldusalasse ja paljud nendest varadest on jätkuvalt Eesti riigi käsutuses. "Seega siin see pühjenduse moment on olemas küll," lausus Helme.
Samas on ka Helme nõus küsimusega, kas see tegemist on hüvitamisega või tehinguga.

Merilin Pärli hinnangul on tegemist pigem tehinguga. "Vaadates seda retoorikat tahaks pigem küsida, kas see on kristlik tegu minna seda raha niimoodi ise riigilt küsima," ütles Pärli veel.

Peeter Helme sõnul ei maksa siin EELK-d süüdistada, sest kui valistus ise raha pakub, siis ongi loogiline see vastu võtta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: