Valitsus sundüürnikele okupatsioonikahjude hüvitamist arutanud ei ole
Pärast kiriklikele organisatsioonidele okupatsioonikahjude hüvitamist on omandireformi reservfondis järel veel 8,6 miljonit eurot. Ministrid kinnitavad, et sundüürnikele seda raha hüvitisteks planeeritud ei ole, kuid kas teema valitsusse jõudnud on või ei, selles jäävad nad eriavamusele. Aruteluni siiski jõutud veel pole.
17-miljonilisest omandireformi reservfondist eraldas valitsus Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) 6,8 miljonit eurot ja Eesti Apostellikule Õigeusu Kirikule (EAÕK) 1,6 miljonit eurot ehk kokku 8,4 miljonit eurot. Pisut üle poole rahast ehk 8,6 miljonit on reservis veel alles.
Reservfond loodi 1993. aastal omandi- ja maareformi läbiviimisega seotud kulude katmiseks ning sealt makstakse kompensatsioone õigusvastaselt võõrandatud vara eest. Sundüürnikud on aga kogu aeg leidnud, et riik peaks neile kompenseerima omandireformi käigus ära võetud elupinnad, mis tagastati okupatsiooni tulemusel õigusvastaselt võõrandatud varana nende omanikele. See on olnud ka Keskerakonna alaline valimislubadus sundüürnikele, keda on umbes 100 000.
Valitsuse otsust sundüürnikele kompensatsiooni mitte maksta, ent eraldada raha kirikutele okupatsioonikahjude hüvitamiseks ründas juba peaministri erakonnakaaslane Heimar Lenk.
Aab: materjalid on valitsusele edastatud
Regionaalhalduse minister Jaak Aab (KE) kinnitas ERR-ile, et omandireformi komisjonis, kuhu muuhulgas kuulub ka Heimar Lenk, on üürnike liidu riigikogule esitatud petitsiooni tõsiselt arutatud.
"Valitsuskabinetti ma olen edastanud ka selle materjali, et minna edasi ehk anda sellele taotlusele õiguslik hinnang - hinnata ära, kas keegi on kannatanud kahju nendes protsessides, kes need isikud on ehk see register, ja kui see juriidiline alus on olemas, siis saab selle küsimusega minna. Heimar Lenk on sellega kindlasti ka kursis," kommenteeris Aab.
Aabi nimetatud registri loomiseks on vaja valitsuskabineti otsust, mis annaks protsessile juriidilise aluse. "Kui juriidilise aluse pealt tuleb otsus, et see isikute ring on juriidiliselt selgeks tehtud, siis on võimalik seda registrit teostada."
Kui asi peaks minema sundüürnikele kompenseerimiseni, siis tuleks Aabi hinnangul võtta arvesse ka soldiaarsusprintsiipi, mis määraks, kui suured võivad olla kompensatsioonid.
"Neid inimesi on väga palju ja olgu ükskõik kui väike see kompensatsioon, see moodustab päris suure summa," möönis Aab.
Tõniste: valitsuses pole küsimust arutatud
Ehkki Aabi sõnul on valitsus temalt vastavad materjalid saanud, kinnitas rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ERR-ile, et valitsuses pole raha eraldamist sundüürnikele kahjude kompenseerimiseks tõstatatud ning reservfondi jäänud 8,6 miljoni euroga praegu plaan puudub.
"Praegu pole rohkem seda teemat laiendanud kui kirikud. See on ühekordne otsus praegu," kinnitas Tõniste ERR-ile. "Meil oli see kirikute teema ja rohkem meil ei ole seal kabinetis arutelu olnud. Praegu see teema päevakorral ei ole."
Ettepanekud reservfondi väljamakseteks teeb valitsusele omandireformi komisjon, nii et valitusus võtab teema arutluse alla siis, kui komisjon vastava ettepaneku teeb, teatas rahandusminister.
Tõniste ei soovinud öelda, kas ta peaks sundüürnikele kompensatsiooni maksmist põhjendatuks, viidates oma vähesele informeeritusele. "Ma pole selle teemaga viimasel ajal kokku puutunud, ma ei hakka niimoodi ülepeakaela midagi vastama."
Toimetaja: Merilin Pärli