Riigipea märkis, et energeetika, transpordi ja kaubanduse tähtsamad strateegilised küsimused tuleb lahendada Euroopa Liidu ametkondade osalusel.

"Energeetika, transpordi ja kaubanduse tähtsamad strateegilised küsimused tuleb lahendada kaasates Euroopa Liidu ametkondi. Sel põhjusel ei ole praegu otstarbekas elavdada kahepoolse komisjoni tegevust, riigi julgeoleku seisukohast on see lausa vastutustundetu," ütles president.

Grybauskaitė sõnul võivad kahepoolsed tipptasemel sidemed leida aset riikide vahel, millel on sõbralikud suhted.

"Samas rikub Venemaa rahvusvahelist õigust, viib naabrite suhtes ellu ründavat sõjalist, teabe- ja küberpoliitikat. Oleks naiivne kujutleda, et selle riigiga saab pidada poliitikast lahutatud majandussuhteid. Venemaa on alati kasutanud energeetikat, kaubandust ja muid vahendeid teiste riikide poliitiliseks survestamiseks ja mõjutamiseks. Meie kogemus seda vaid kinnitab," ütles president, kelle seisukoha edastas BNS pressiteenistus.

President tegi avalduse mõni tund pärast Skvernelise sõnu, et Vene-Leedu valimiskomisjon võiks pärast kuut aastat tegevuse taastada. Ka välisminister oli selle suhtes kahtlev.

Peaminister, kes tegi ettepaneku taastada poliitilised sidemed Moskvaga, kinnitas, et suhtlus võiks hõlmata kaubavahetust, energeetikat, transpordikoostööd, samuti põllumajandust, autovedusid ning leedu keele õpetajaid Kaliningradi oblastis.

Samas rõhutas ta, et Leedu ei muuda oma põhimõttelist seisukohta ja retoorikat Ukraina ja Moskvale kehtestatud sanktsioonide strateegilistes küsimustes.

Valitsuskomisjon käis viimati koos Leedus oktoobris 2011. Diplomaatide sõnul arutati komisjoni kogunemist 2013. aastal, kuid Venemaa jäärapäisuse tõttu gaasituru küsimuses jäi see ära.

Skvernelis: president ei pidanud ÜRO-hääletuses valitsusega nõu

Skvernelis ütles neljapäeval, et president Dalia Grybauskaitė ei arutanud valitsusega, kuidas hääletada ÜRO-s otsuse puhul, mis nimetab USA presidendi otsust tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ebaseaduslikuks.

"Mõni otsus langetatakse valitsuse teadmata (...). Hääletus ÜRO-s näitas, et koostöö selles valdkonnas ei olnud piisav. Valitsus ei menetlenud seda küsimust," ütles peaminister raadiousutluses.

ÜRO Peaassamblee pidas hääletuse 21. detsembril, kiites 128 poolt- ja üheksa vastuhäälega heaks otsuse, millega tunnistati "kehtetuks ja õigustühiseks" Trumpi avaldus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Hääletusel jäi 35 riiki erapooletuks ning 21 riiki ei võtnud hääletusest osa.

Leedu hääletas sarnaselt Eestiga eelnõu poolt, Läti jäi aga erapooletuks.