„Alates 1. aprillist olen vaba mees ja otsin tegevust. Tööd ei pelga. Mõni mõte on omal ka. Aga ikka olen avatud kõigile innustavatele ettepanekutele. Kui juba võimalus valida, siis teeks seda kaalutletult...,” seisab Aaviksoo postituses.

Selget vastust, miks Aaviksoo ametist lahkub, ei andnud ta ise ega sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. Aaviksoo kinnitusel pole tegemist dramaatilise äraminekuga, ent see polnud ka pikalt ette plaanitud. „Ei ole mitte midagi muud juhtunud, kui seda, et me tõesti leppisime kantsleriga ja ka ministritega kokku, et ma 1. aprillist sotsiaalministeeriumi asekantslerina tööd enam ei tee,” sõnas Aaviksoo ERR-i raadiouudistele.

Tehtud ja pooleli jäävatest töödest rääkides märkis asekantsler, et kuigi SKAIS2 valmis ei saanud, peab ta kehvas seisus üle võetud projektile restardi tegemist õnnestumiseks ja oluliseks õppetunniks. Tänaseks on süsteemil olemas reaalne omanik ja kasutaja sotsiaalkindlustusameti näol, varasemast jäänud ja pika aja jooksul kuhjunud arendusprobleemid on lahendatud ja see võimaldab alustada puhtalt lehelt. „See oli oluline õppetund nii mulle isiklikult, kui ka avalikule sektorile laiemalt.”

Asjadest, mis temast tegemata jäävad, nimetas Aaviskoo seda, et Eestis pole endiselt digiregistratuuri. „Meil ei ole täna sellist kokkulepet ja teenust, millega kõik haiglad ja perearstikeskused oleks ühiselt liitunud. Aga mul on täna kindlustunne, et see kindlasti tuleb ja pigem varem kui hiljem.” Laiemalt valmistab talle meelehärmi inimeste laiem kaasamine teenuste arendamisse. „Et me ei looks nii palju süsteeme, vaid õpiksime tundma neid inimesi, kellele me teenuseid pakume ja siis kohandame süsteemi sellele.” Aaviksoo kinnitusel on ka selles vallas pilootprojektid algatatud, kuid nende ärategemise rõõm jääb tema järeltulijale.

Küsimusele, mida ta soovitab oma järeltulijale, nentis Aaviksoo tõsiasja, et innovatsioon tähendab riskide võtmist ja katsetamist. „Ei avalikus sektoris ega ka tervishoiu valdkonnas ole seda lihtne teha, sest kui riske võtta, tuleb seda teha kaalutletult, et keegi ei saaks haiget.” Arvestades, et vanemate inimeste hulk kasvab, aga raha samavõrra juurde ei tule, vajame Aaviksoo sõnul teistsuguseid lahendusi.

„Teistmoodi lahendus eeldab seda, et mitmed inimesed, spetsialistid, asutused peavad tegema asju teistmoodi. Sellise muudatuse läbiviimine eeldab väga head võimet innustada ja veenda ja siis ka omada ressurssi, et see muudatus kõikide osapoolte esialgsele skepsisele vaatamata ära realiseerida. Tuleb balansseerida selle vahel, et suunata inimesed tundmatusse, mida nad kardavad, ja samal ajal omada piisavalt palju seljatagust, et kui tagasilöögid tulevad, mis kindlasti tulevad, siis on jõudu ja võimet sealt läbi minna.”

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ütles kommentaariks vaid, et ministeeriumi valitsemisalas on Aaviksoo eestvedamisel läbitud mitu olulist etappi ning tõi edunäideteks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse käimalükkamise ja äsja lõppenud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise, mille käigus võeti vastu nõukogu järeldused e-tervise ja sellega seotud innovatsiooni kohta.

„Mul on ühelt poolt kahju, et kaotame tippspetsialisti, kes on aidanud e-tervise valdkonda nii Eestis kui Euroopa Liidus edasi arendada, kuid mõistan ka otsust pärast sedavõrd intensiivset perioodi edasi liikuda,” sõnas Priske.

Aaviksoost, kes on hariduselt arst, sai sotsiaalministeeriumi asekantsler 2015. aasta märtsis. Tema ülesandeks sai luua valdkonnaülene visioon ja arusaam, et e-lahendused muutuksid kõigile igapäevatöö osaks.