Riigikontroll märkis toona, et e-tervise süsteemis olevaid andmeid ei ole erinevalt planeeritust võimalik terviklikult kasutada ei ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks.

Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen ütles ERR-i uudisteportaalile, et perearstide seisukohast on süsteem tänasel päeval ääretult ebamugav.

Ta selgitas, et piltlikult võttes on arvutis rida dokumente, mis tuleb lahti klõpsata ükshaaval. "Seal ei ole otsingumootorit, mis tooks vajaliku info kohe kätte."

Ingeraineni sõnul algab kõik andmekvaliteedist ja võimalustest neid süsteemi sisestada. See on eelduseks, et nende andmete põhjal töötada välja juba nn otsustustugesid ehk rakendusi, mis arsti tööd lihtsustaks.

Otsustustugi tähendab, et kui patsient tuleb vastuvõtule ja arst kirjeldab ära tema terviseseisundi, siis pakub programm ise andmeid ja abi: viitab näiteks varasemale uuringule või otsib ise seoseid, tuues esile näiteks kõrge vererõhu jmt.

"Perearstidel on selle järele vajadus kõige suurem, sest meie tegeleme kõikide patsientide ja kõikide diagnoosidega. Kitsama eriala peal olles ei pruugi see nii vajalik olla," ütles Ingerainen.

"Praeguseks on perearstide töölauale jõudnud laste jälgimisjuhend, mis annab kuude kaupa spikri ette. See süsteem on hästi käima läinud," tõi ta positiivse näite.

Perearstide seltsi juht toonitas, et tegelikult on e-tervise arendamisel hakanud jää liikuma, sest tehtud on muudatusi sotsiaalministeeriumi struktuuris.

"Ministeeriumis on vaade, kuidas leida terviklahendust. On hästi palju murekohti, aga ma näen, et valgus on terendamas. Näen tahet probleemi lahendada," märkis Ingerainen.

Strateegia valmib novembris

Riigikontrolli hävitava hinnangu avalikustamise ajal alustas ministeerium tööd e-tervise strateegia loomisega, mis kavandati 15-kuulise protsessina, mille lõpptulemust on oodata tänavu sügiseks.

Strateegia otsustuskogu ehk rakkerühma tööd juhib tänavu veebruarist sotsiaalministeeriumi asekantsleriks palgatud endine Praxise analüütik Ain Aaviksoo.

Üle kolme kuu ametis olnud Aaviksoo ütles, et e-tervise probleemid ulatuvad kaugesse aega: ühel hetkel pandi palju mõtteid korraga tööle ja sealt moodustusid erinevad puslekarbid, mille tükid on läbisegi, mistõttu probleeme tervikuna lahendada on keeruline.

Rakkerühmas lepitaksegi kokku, millised on sisulised eesmärgid, mida e-tervise süsteem peaks tulevikus lahendama ning milliseid osi on sellele vaja juurde ehitada.

Ta tõi näite vajadusest koordineerida krooniliste haigete ravi, sest olukorras, kus patsiendid käivad erinevate arstide juures mitmes haiglas, peab info ühte kohta kokku jooksma.

"Algne mõte sellest, et me kogume kuhugi keskele kokku suure hulga infot, tundus vajalik ja ongi vajalik, aga probleem on, kuidas sealt kartoteegist vajalik info kätte saada," sõnastas Aaviksoo.

Ta nõustus ka Ingeraineni väitega, et lahendused tuleb välja töötada sõltuvalt lähteülesandest. Erialaarstil on väga spetsiifilist infot vaja, näiteks radioloog tahab võrrelda varasemat pilti, kuid perearstil on vaja tervikpilti korraga.

Aaviksoo kinnitas, et täna on mustand rakendustest juba olemas, mida vaja arendada. Näiteks otsingusüsteemi väljaarendamine, millele viitas Ingerainen, peaks lahenduse leidma aasta kuni pooleteise jooksul.

Uus teenus poole aasta jooksul

Kuigi süsteem on kohmakas ja selle arhitektuur vajab Aaviksoo sõnul viimist ühele platvormile, tuleb vajadusi uute e-teenuste järgi sellegipoolest paralleelselt rahuldada.

Sel aastal rakendus e-tervisetõend ning peagi valmib e-kiirabi süsteem, mida kiirabid ka testivad.

Viimane neist tähendab seda, et kiirabil on juba väljasõidu ajal või hiljemalt sündmuskohal ligipääs patsiendi andmetele. Samuti kui patsient on teel haiglasse, saab tema terviseandmeid sinna juba ette saata.

"Mõistlik ongi seada eesmärk, et vähemasti kord poole aasta jooksul on teenus, mida inimesed reaalselt vajavad, saadaval," sõnastas ta.

Konsultatsioonid huvirühmadega e-tervise strateegia mustandi üle algavad juulis ning seda lihvitakse novembrini. Seejärel minnakse rakendusplaani kallale, et perioodil 2016-2018 saaks öelda juba kvartali täpsusega, millal rakendused valmis saavad.