Gripi kõrgaeg jõudis kohale, enim haigestunuid on väikelaste seas ({{commentsTotal}})

Haigla.
Haigla. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Grippi haigestumine on terviseameti andmetel märkimisväärselt tõusnud ning eelolevatel nädalatel kasvab nakatunute arv ilmselt veelgi.

Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas eelmisel nädalal 65 protsendi võrra, mis näitab, et gripi kõrghooaeg on käes. Grippi haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumus on jätkuvalt tõusutrendil.

"Kuna grippi haigestumise tõsine tõus alles algas, siis kulub tipuni jõudmiseks veel vahest kuni kolm nädalat, mis tähendab, et haigestumiste hulk võiks vaibuma hakata veebruari lõpust," ütles terviseameti kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri ERR-ile ja lisas, et kaljukindlaid lubadusi siin anda ei saa. 

Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 6188 inimest, haigestunute üldarv kasvas 33 protsendi võrra.

Keskmisest märksa suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Põlvamaal, Tallinnas, Harju-, Tartu- ja Jõgevamaal. Haigestunute hulgas on enim kuni viieaastaseid lapsi, kuid haigestunute juurdekasv toimub kõikides vanusrühmas.

Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest 72 protsenti moodustasid gripiviirused.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripi viiruse tüüpi: A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1), B-gripiviirus ja A-gripiviiruse alatüüp H3N2. Endiselt domineerib B-gripiviirus, millega on seotud grippi haigestumine eeskätt Lõuna Eestis.

Terviseametile laekunute andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud 31 inimest vanuses 47–92 eluaastat, neist 29 kuulusid riskirühmadesse. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse, keegi ei olnud vaktsineeritud.

Sel hooajal on intensiivravi osakonda sattunud kuus inimest hooldekodudest, neist kolm surid.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: