Üks tont käib ringi mööda Eestit. Tondi nimi on kohustuslik provintsi kolimine. Või veel hullemalt öeldes – pealinnast provintsi küüditamine.

See tont kollitab tuhatkonda pealinna ametnikku. Kui peredki kaasa arvata, on kõne all kolme tuhande inimese võimalik elumuutus.

Valitsusel on nimelt kavas viia pealinnast välja 1000 riigipalgalist töökohta, et elu jätkuks ka provintsis, maakondades, maakonnalinnades. Aastaks 2040 kaotab ju enamik me linnadest (välja arvatud Tallinn) 20-40 protsenti oma elanikkonnast. Mõne linna jaoks võib kaotus olla suuremgi kui 10 000 elanikku. Selle kidumise taustal on Tallinnast väljapoole töökohtade loomine igati mõistlik.

Aga oh häda, oh õnnetust. Kisa, mis kostab pealinna kontoreist selle plaani peale on kui nutulaulu ühendkoor. Appi, appi, nüüd peab oma elunatukese provintsi matma…

Olen ise vabatahtlikult päälinna meepottide juurest provintsi Rakverre ja Kadrinasse tulnu. Tean hästi, mida kõike olen võitnud. Sama meelt on paljud mu sõbrad, kes end just provintsis leidnud. Nüüd toongi välja kümme põhjust, miks provints on oluliselt parem kui pealinn, miks provintsi pole mõtet peljata. 

1. Provintsis on aeg, iga tund hoopis pikem kui pealinnas. Siin on inimestel aega ja rahu, et rahulik olla. Siin on lahke, sõbralik rahvas, kes kutsub kohe kooridesse, rahvatantsu- ja kõhutantsuansamblitesse. Kunstiringid, käsitöötared, kogudused tagatippu. Kõikjal oodatakse rõõmuga. Provints on suur pere.

2. Kinnisvara on odavam. Kui oled meistrimees, võid saada kõpitsemist vajava korteri või talu sama hinna eest, millega Tallinnas on pakkumisel pelgalt garaažikoht.

3. Kui pealinnas tuleb arstisabas seista päevi, siis provintsis on üsna tavaline perearsti jutule saada kohe kui mure kimbutab. Minu perearstikeskus asub näiteks kodumaja teises otsas.

4. Kultuur on odavam. Kinos ja teatris kulub pealinnast kuni poole vähem raha. Tavalised on tippartistide tasuta kontserdid. Alles olid tasuta siinkandis Naised Köögis ja Kõrsikud, kohe tulevad Siiri Sisask ja Noorkuu.

5. Tasuta bussitransport jõuab kesksuvel kõikidesse maakondadesse maakonnaliinidele.

6. Provintsis ei pea oma perele ja eriti lastele pidevalt autojuht olema, liiklusummikuis närviliselt kella vaatama. Siin piisab hommikul ukse lahtitegemisest, et pere tööle ja kooli saaks. Ja omapäi astumine on lapsele igati turvaline.

7. Pea olematu on mure nimega „parkimine” ja eriti raha eest parkimine. Peatu ja seisa, kus tahad.

8. Provintsis saab hästi ja odavalt kodust väljas süüa. Pealinna peaväljaku ühe prae hinna eest lõunatame meie siin nädal aega jutti. 

9. Pealinna hiigelkoolid, hariduskombinaadid, vajuvad aina enam anonüümsusse, aga meie koolides teab direktor iga õpilast nime- ja nägupidi. Me ei tapa siin oma laste närve eliitkoolikatsetega.

10. Põllud ja metsad on kõikjal su ümber nii, et seenelkäiguks valmistumine ei meenuta  ümberilmareisi kavandamist. Ja lambad, kitsed, lehmad, kanad tähendavad provintsilastele enamat kui vaid pilti nutitelefonis.

Vaat niimoodi, pelglikud pealinna ametnikud, me siin provintsis elame ja Eesti asja ajame. 

Pealegi – olen aru saanud, et üks tubli riik seisab just tublide ametnike abiga, just selliste ametnike abiga, kelle jaoks on olemas kogu maa, kogu Eesti, mitte üksnes pealinna paleus. 

Ausõna, Eesti ei lõpe Tallinna piiriga. Tallinna piiri tagant Eesti pigem algab. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.