Erik Gamzejev: jant „Riigiasutuste kolimine“ ({{commentsTotal}})

Riigiasutuste maakondadesse kolimine meenutab pigem näitemängu kui reaalset tegevust, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Riigihalduse minister Jaak Aab on justkui tüütu aktivist, kes käib, märkmik pihus, mööda teisi ministreid ja pärib neilt aru, mitu ametnikku nad pealinnast maakondadesse välja saadavad. 

Puiklevad teised, mis puiklevad, aga pika lunimise peale täituvad Aabi tabeli lahtrid arvudega.

Kui need arvud detsembri alguses kokku löödi, sai valitsus raporteerida, et tuhat töökohta, mis hiljemalt 2019. aasta alguseks pealinnast välja viia, on olemas. „Vähe!“ leidis Aab ja kuulutas välja teise vooru ning 15. jaanuariks pidid ministeeriumid tegema lisapakkumised. Erilist entusiasmi, ammugi üksteise ületrumpamise tahet, aga ei paista.

Algul ilmselt parimatest kavatsustest lähtunud võimuliidu plaan on muutunud komejandiks. Käimas oleks justkui mingi nõukogude aegne sotsialistlik võistlus, mida keegi eriti tõsiselt ei võta. Siis koguti ka punkte selle eest, kes korraldab kollektiiviga rohkem väljasõite seenemetsa, kes saadab rohkem inimesi kolhoosi appi kartuleid võtma ja nii edasi. Kui palju need arvud tõele vastasid, ei huvitanud suurt kedagi.

Samamoodi näiliseks ja reaalse eluga õrnalt seotuks kipub muutuma ka nüüdne ametikohtade kolimise kampaania, olgugi et riigihalduse minister on nimetanud seda koguni praeguse valitsuse prioriteediks.

Võimuliit lubas koalitsioonileppes, et kaotab maavalitsused ja viib riigiasutusi maakondadesse. Esimene punkt on praeguseks täidetud ja on tõsiasi (mida ka Jaak Aab on tunnistanud), et koos haldusreformiga kadus maakondadest nüüd lühikese aja jooksul 700 ametikohta. Viimase 10-15 aasta jooksul väljaspool pealinna optimeerimiste ja struktuurimuutuste käigus kadunud avaliku sektori töökohtade hulk ulatub aga tuhandetesse.

Samal ajal on Tallinnast välja viidud ametikohad olnud erandlikud ja nende hulk ei tasakaalusta kaugeltki olukorda.

Praegu olnuks riigiasutuste maakondadesse viimiseks parim aeg. Tööjõuturul jäi korraga vabaks 700 ametniku töökogemusega inimest. Vaevalt et enamik neist jõuab ära oodata, millal praegune võimuliit oma kolimisplaane ellu peaks hakkama viima. Kes leiab kohapeal uue töö, kes kolib maakonnast minema. Kui ükskord mõni suurem asutus tõemeeli kolida kavatseks, siis on seda lihtne ära jätta ainult seetõttu, et mida aeg edasi, seda keerulisem on sobivaid inimesi ametisse leida.

Eelmine riigihalduse minister Mihhail Korb kavatses üksikasjaliku kolimisplaaniga välja tulla eelmise aasta 31. maiks. Seda ei juhtunud. Detsembri alguses käis valitsus välja küll pealtnäha efektse tuhande ametikoha kolimise ettepaneku ametkondade kaupa, ent sellesse süvenedes saab selgeks, et tegu on pigem uitmõtete kui põhjalikult läbikaalutud plaaniga.

Mõned näited. Ida-Virumaale on kavandatud täpselt 248,25 ametikoha ületoomine. Kui Põhjarannik seda plaani uurima hakkas, selgus näiteks, et töötukassa real peetakse silmas 30 töökohta, mis on Ida-Virumaal juba varasemast ajast olemas.

Keskkonnainspektsiooniga on samuti kurioosne lugu. Jõhvi lubati juurde teha üks töökoht, mis on tegelikult juba aastaid siin olemas olnud, ainult et paberil asub see seni Tallinnas paiknevas struktuuris. Samal ajal koondati kaks ametikohta Jõhvis ära. Sisuline tulemus pole seega mitte pluss üks, vaid hoopis miinus kaks.

Justiitsministeerium kavatseb Jõhvi panustada 100 töökohaga, aga millega täpsemalt tegu ja millal inimesed tööle asuvad, ei oska ministeerium vastust anda.

Katseid riigiasutusi maakondades liigutada on tehtud varemgi. Enamik neist ongi vaid soovunelmateks jäänud. Lähiajaloost on saanud selgeks, et kui ühel ametkonnal või asutusel puudub huvi kolimiseks, siis ei pane seda ankrut hiivama ükski minister ega poliitiline otsus. Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale kolimise nurjumine osutus selle teadmise krooniks ja kinnituseks.

Praegust võimuliitu võiks ju kiita selle eest, et nad vähemalt proovivad juurutada mõtteviisi, et osa ametkondi võiks asuda ka väljaspool Tallinna, ja püüavad astuda selleks ka mõningaid samme. Päris nulli käimasolev kolimisprotsess kindlasti ei jää. Mõned ametnikud toimetavad näiteks uuest aastast Rakveresse toodud geoloogiateenistuses ja loodetavasti jõuab ükskord mingil kujul Narva ka integratsiooni sihtasutus.

Ent suuri arve jahtides ei tohiks mingil juhul teha näitemängu ja püüda iga hinna eest jätta avalikkusele muljet, et kolimine toimub edukamalt ja suuremas mahus kui tegelikult. See oleks arusaamatu puru silma ajamine ja enesepettus, mis kellegi õuele õnne juurde ei too.

Kampaania korras kunstlikult üksikute ametikohtade kolimise asemel oleks pigem mõistlikum mõelda, milliseid tulevikus riigile vajalikke ametkondi ja asutusi saab ja tasub luua maakondadesse ning milline oleks nende tegelik mõju kohaliku elu ergastaja ja tugevdajana. Seejärel tuleks juba otsustavalt tegutseda, et need asutused vaid mõtetesse ja paberile ei jääks. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



Kersti Kaljulaid

Kersti Kaljulaid: eesti keeles ongi olevik juba ka tulevik

President Kersti Kaljulaid tänas teenetemärkide üleandmisel Eesti inimesi viimase veerandsajandi jooksul tehtud töö eest. "Teie täna siin saalis kehastate kui üht kaunist pilku sellele tööle ja ta tulemustele. Te kõik olete ehitanud Eestit nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka."

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

uudised
Margus Tsahkna ja Toomas Sildam.
PIKK INTERVJUU

Tsahkna: ei soovi selle valitsuse langemist ega teiste valitsuste tegemistPIKK INTERVJUU

Mullu IRL-i esimehe ja kaitseministri koha jätnud, IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna on osaline sõpruskonnas, kes pool aastat käib koos ning arutab Eesti elu üle. Kas sellest võiks sündida uus erakond? Parlamendis on tunda vanade olijate ärevust. Ajakirjanik Toomas Sildam külastas riigikogu fraktsioonidevälist saadikut Margus Tsahknat tema Toompea kabinetis.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: