Riigireformi radar: valitsusel puudub visioon riigireformiga edasiminekuks ({{commentsTotal}})

Kuigi riigireformi esimene etapp saab kohalike volikogude valimisega läbi ja põhimõttelised valikud sellega kinnistatud, puudub valitsusel kaugem visioon ja täpsemad prioriteedid selleks, et reformiga edukalt edasi minna, seisab Riigireformi Radari III kvartali kokkuvõttes. Selle asemel tegeleb võimuliit liigselt valitsusaparaadi häälestamise ja optimeerimisega.

Riigireformi Radar andis sel korral valitsuse tegevusele riigireformi elluviimisel kaks hinnet: 4 ehk „hea“ haldusterritoriaalse reformi läbiviimise eest ja 1 ehk „nõrk“ riigireformi edenemise eest.

Kokkuvõttes põhjendab Riigireformi Radar hinnet „4“ sellega, et vaatamata raskustele – näiteks valitsuse ja ministrite vahetumisele – , suutsid erinevad poliitilised jõud olupoliitilised kaalutlused kõrvale panna ning haldusreformiga edasi minna.

Kuigi ajagraafik oli tihe ja Riigireformi Radari hinnangul tekkis teatav segadus avalike ülesannete jagamises valitsustasandite vahel ning muid probleeme sundühendamisele kuuluvate valdadega, siis põhimõttelisi probleeme haldusreformi praeguses faasis ei ole.

Radar märgib, et kuigi viimase pooleteise aasta jooksul on keskvalitsuse töötajate arv vähenenud umbes 1400 inimese võrra ja see on tubli saavutus, tekib küsimus, kas riik peaks tõhususe suurendamisel küsima, kas jooksev protsesside, struktuuride ja koosseisude optimeerimine annab piisavalt efekti, et praegust tegevust riigireformiks üldse lugeda.

Seega rõhutab kolleegium rõhutab taas, et riigireformi eesmärgid peaks olema ambitsioonikamad kui tänase süsteemi häälestamine. Arenguhüpe on võimalik siis, kui riigireform vastab küsimusele, milline on Eesti valitsemise mudel 5 või 10 aasta pärast ning mis funktsioone riik peab täitma ja milliseid mitte.


Kuula ka Merilin Pärli usutlust Praxise liikmele Rauno Vinnile Vikerraadio saates "Uudis+":


Radari kolleegium peab murettekitavaks seda, et võimuliit ei ole määratlenud järgmisi suuremaid samme keskvalitsuse reformimiseks ning hindab olukorda, kus riigireformiga jätkamiseks puuduvad nn läbimurdelised prioriteedid nii lühemaks kui ka pikemaks ajaks, hindega „üks“. Valitsus ei ole liikunud edasi küsimuses, milline on Eesti riik 10 aasta pärast ning millist riiki me tahame ja suudame üleval pidada.

Radar märgib, et justiitsminister vastutab küll paljude oluliste riigireformi ülesannete eest, mille tähtaeg on juba käesoleval aastal, ometi pole kuulda, mis on ideed. Näiteks, kas põhiseaduse analüüsi komisjoni tegevus viib välja põhiseaduse muutmiseni? Millised on Vabariigi valitsuse seaduse muutmise ja halduskorralduse reformi peamised teesid ja mis on projekti seis?

Nendele küsimustele on Radari järgi raske vastata, kui puudub riigireformi visioon, mis on pikema vaatega kui Vabariigi valitsuse riigireformi kava aastateks 2017–2019. Tulevikunägemust on tarvis ametnikel, kes tegelevad haldusaparaadi remontimisega ja peavad tagama tegevuste kooskõla. Samuti poliitikutel endil, kes peaks suutma vastata küsimusele, kuidas Eesti riigivalitsemise muutumine mõjutab erinevaid poliitikavaldkondi. Näiteks, kuidas mõjutab omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine haridust.

Kokkuvõttes toob kolleegium välja, et hindega „1“ tahavad nad anda märku, et üks oluline eduka riigireformi nurgakivi – reformi prioriteedid – on jätkuvalt puudu. Radar rõhutab, et valitsusel on võimalus olulisi reforme teha veel vaid 2018. aasta esimesel poolel, sest hiljem algavad juba ettevalmistused parlamendivalimisteks. Seega, selle asemel, et vahetähtsad ülesanded täiuslikult toimima panna, peab valitsus ennekõike veenduma, et teeb õigeid asju, seisab kokkuvõttes.

Riigireformi Radari kolleegium tõi välja ka mõned III kvartali positiivsed ja negatiivsed arengud.

Positiivsed momendid

  • Valitsus heaks eelnõu, millega suurendatakse kohalike omavalitsuste tulumaksulaekumist. Kui praegu laekub kohalikele omavalitsustele 11,6 protsenti füüsiliste isikute brutotulust, siis osakaal kasvab aasta-aastalt ja jõuab 2020. aastal 11,91 protsendini. Selle otsusega taastatakse omavalitsuste majanduskriisi aegsete kärbete eelne rahastamine.
  • Valitsus otsustas koos rahastusega anda omavalitsustele uusi ülesandeid, millega suurendada omavalitsuste vastutust kohaliku elu korraldamisel ja anda omavalitsustele õigus ise otsustada, kuidas raha jaotada ning kasutada. Kohalikud omavalitsused saavad tulevikus ressursse kasutada paindlikumalt ja kohapealsetest oludest ning vajadustest lähtuvalt.
  • 26 omavalitsust vaidlustasid valitsuse sundühendamise määrused riigikohtus. Sundliitmise vastased said julgust juurde valitsuse juunikuisest otsusest jätta Loksa linn ühendamata Kuusalu vallaga vaatamata sellele, et Loksa ei vastanud haldusreformi seaduses omavalitsuse elanike arvule seatud kriteeriumile. Valitsuse kriitikud kartsid, et Loksa kaasuse näitel loobub võimuliit omavalitsuste ühendamisest ka teistes piirkondades, kus see oleks otstarbekas. Need ennustused siiski ei täitunud. Õiguskantsleri septembris allkirjastatud hinnangul on valitsuse sündühendamiste määrused küll vigadega, aga põhiseadusega kooskõlas. See omakorda tähendab, et suure tõenäosusega jäävad sundühendamise otsused riigikohtus ka püsima.
  • Regionaalhalduse korrastamise praeguses etapis fundamentaalseid probleeme üleval ei ole. Nüüdseks on otsustatud, et igasse maakonda jääb 3–10 rahandusministeeriumi palgal olevat ametnikku, kes tegelevad ruumilise planeerimise, infonõustamise, jm korralduslike või teenindavate ülesannetega. Valdkondlikud teenused antakse üle kas omavalitsustele, nende liitudele või riigiasutustele. Radar märgib, et soovib näha tugevat koostööd rahandusministeeriumi ja teiste ministeeriumide vahel ning avatud arutelu, milliseid teenuseid mil viisil osutama hakatakse.
  • Rahandusministeerium on riigimajade projektiga tegelenud: kujunemas on üldised põhimõtted ja lahendused vastavalt iga maakonna eripäradele. Näiteks on Saare- ja Hiiumaal tulevikus vaid üks omavalitsus ja eeldused koostööks riigiga teistsugused kui mitme omavalitsusega maakondades. Mõnes maakonnas on mitu riigiasutust juba praegu ühes majas, mis on ka sisulist koostööd parandanud.

Probleemsed tahud

  • Kuigi omavalitsuse finantsautonoomia suurendamiseks on valitsus tõstnud omavalitsuste rahastamist, on töö pooleli. Et senisest suuremad omavalitsused suudaksid pakkuda heal tasemel teenuseid ja oleksid võimelised kohalikku arengut mõjutama, on tarvis jõulisemat edasiminekut, leiab Radar. Otsused suurendada omavalitsuse tulubaasi toovad neile suhteliselt vähe raha juurde. Riigireformi Radar küsib, et kas asjaolu, et valitsus annab omavalitsustele üle mitmeid avalikke ülesandeid koos rahaga, ei muuda üldpilti märkimisväärselt, sest kasutajatele tuleb tagada senine või parem teenuste tase ja see nõuab rohkelt ressursse.
  • Kolleegium märgib, et haldusreformi sisuline osa on alles poole peal. Edasi on oluline roll omavalitsustel endal, kuid riik saab omavalitsustele pakkuda neile keskset tuge. Probleem on selles, et omavalitsuste arengutase on ka 79 omavalitsusega süsteemis ebaühtlane. Praegu ei ole head plaani, mida riik edasi teeb, et kindlustada haldusreformi edukus.
  • Riigireformi eesmärk on efektiivsem ja paindlikum valitsemine, mitte kokkuhoid kokkuhoiu nimel. Sel põhjusel peaks valitsus asutuste ühendamisel, teenuste ümberkorraldamisel ja riigipalgaliste töökohtade maakondadesse viimisel hoolega silmas pidama, et efektiivsus ei seisne avalike teenuste kulude ümbertõstmises teenuste tarbijate õlgadele.
  • Vastakaid arvamusi on tekitanud ka riigipalgaliste Tallinnast väljaviimine. Valitsuse plaan on viia pealinnast välja 1000 töökohta ja teha seda nii, et töökohad liiguks ka väiksematesse kohtadesse. Plaan ei ole veel lõplikult valmis ja valitsusel on eesmärgist puudu veel ettepanekud 300 inimese maakondadesse viimiseks. Riigipalgaliste pealinnast väljaviimise vastaste väited võib kokku võtta nii, et tegemist peaks olema läbimõeldud kaalutlustega, mis arvestab kolimise kulude ja koostöö ning juhtimise riskidega.
  • Probleem on Radari järgi praegu ka selles, et avalik debatt on madala kvaliteediga, sest arutelus osalejate andmed ja argumendid on poolikud. Muu hulgas ei ole Radari kolleegiumi meelest hea toon, et ministeeriumid poliitiliste punktide võtmiseks teavitavad üksikute asutuste kolimiskavadest pressiteadete vahendusel, selle asemel, et kogu plaani ühtselt ja ühetaoliselt selgitada. Edaspidi võiks avalikustada otsuste aluseks olevad andmed ja kaalutlused ning parandada muutuste kommunikatsiooni, leiab Radar.

Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis jälgib riigireformi edenemist.

Toimetaja: Merit Maarits



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: