USA kaitseminister James Mattis saatis eelmisel kuul NATO-le kirja, milles kutsus allianssi algatama ulatuslikku ja ametlikku treeningmissiooni. Taotluse näol oli tegu osaga president Donald Trumpi poliitikast, mille eesmärgiks on tiivustada NATO liikmesriike panustama rohkem islamiäärmuslaste vastasesse võitlusesse, vahendas Reuters.

Stoltenbergi avaldus on märgiks, et allianss võib loobuda eelmisel aastal üles näidatud vastumeelsusest. Samas on tegu endiselt eriarvamusi põhjustava küsimusega, sest mitmed liikmesriigid on ettevaatlikud seoses järjekordse tähtajatu välismaiste panustamisega, mis võib kujuneda sarnaseks rohkem kui kümme aastat kestnud Afganistani missiooniga.

Stoltenberg rääkis pressikonverentsil, et NATO kaitseministrid võivad suurema missiooni kavandamist alustada juba sel neljapäeval Brüsselis ning otsus missiooni asjus võidakse teha juulis.

"On äärmisel oluline stabiliseerida riik pärast lahingutegevuse lõppemist," selgitas peasekretär, kellel on väidetavalt Trumpiga hea läbisaamine ning kes eelmisel aastal ka Valget Maja külastas.

Seni on NATO liikmesriigid aidanud Iraagi valitsust võitluses ISIS-ega eraldi või osaledes laiemas USA juhitud ISIS-e vastases koalitsioonis. NATO-l on hetkel mõned instruktorid Suurbritannia Bagdadi saatkonnas. Uus missioon oleks võimaluseks, kuidas liikmesriikide ressursid ühendada, saata kohale rohkem jõudu ning laiendada missiooni ka pealinnast väljapoole.

Stoltenberg, kes kohtub käesoleval nädalal Müncheni julgeolekukonverentsi raames ka Iraagi peaministri Haider al-Abadiga, ei soovinud teisipäevasel pressikonverentsil veel Iraaki saadetavate sõdurite arvu üle arutlema hakata.

Nädala alguses nenditi Kuveidis toimunud Iraagi doonorite konverentsil, et Iraagi ülesehitamiseks pärast võitlust ISIS-ega läheb vaja rohkem kui 88 miljardit dollarit.