Väljaõppemissioon muudab NATO senised jõupingutused Iraagi julgeolekujõudude koolitamisel püsivamaks, võimaldades eraldada paremini ressursse ja luues liitlaste jaoks kindla protsessi vägede panustamiseks.

"Me plaanime aidata spetsiaalsete sõjaväeakadeemiate ja -koolide rajamisega Iraagi vägedel muutuda üha professionaalsemaks," lausus alliansi peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval pärast kaitseministrite kahepäevase kohtumise lõppu.

Kaitseministrid arutasid ka NATO teisi prioriteete lõunatiival. "Me leppisime kokku, et peame parandama meie võimet reageerida tulevastele kriisidele piirkonnas, muuhulgas tõhusama planeerimise ja õppustega," lausus ta.

Kolmapäeva õhtul arutasid ministrid koos Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Federica Mogherini ja partnerriikide Soome ja Rootsi kaitseministrite Jussi Niinistö ja Peter Hultqvistiga NATO-EL-i koostööd. "Me oleme pühendunud koostöö hoogustamisele sõjalise liikuvuse, küberkaitse ja terroriohtude tõrjumise vallas," lausus Stoltenberg.

Liitlased arutasid ka EL-i hiljutisi otsuseid kaitsevaldkonnas, eriti alalise süvendatud kaitsekoostöö (PESCO) käivitamist, ning seda, kuidas tagada nende NATO tegevusi täiendav olemus.

Kolmapäeval arutasid kaitseministrid ka õiglast koormajagamist NATO-s ning edusamme kaitsekulutuste kohta antud lubaduste täitmisel. 2024. aastaks peaksid NATO nõutud vähemalt kaks protsenti SKP-st kulutama kaitsele 15 liikmesriiki praeguse viie asemel. "Me liigume õiges suunas ja ma ootan täiendavaid edasiminekuid eelseisvatel aastatel," ütles peasekretär.

Stoltenberg teatas kolmapäeval pärast kaitseministrite esimest töösessiooni pressikonverentsil, et ministrid kiitsid heaks alliansi sõjalise juhtimisstruktuuri moderniseerimise, mis hõlmab ka kahe uue väejuhatuse ja küberoperatsioonide keskuse loomist.

Juhtimisstruktuuri moderniseerimise raames luuakse Atlandi ühendväejuhatus, mille ülesanne on kaitsta merelisi kommunikatsiooniliine Euroopa ja Põhja-Ameerika vahel, ning logistika, abivägede ja sõjalise liikuvuse väejuhatus eesmärgiga tõhustada vägede ja varustuse liigutamist, lausus peasekretär.

Tema sõnul kavatseb NATO luua maavägede jaoks paar uut peakorterit, mis parandab veelgi alliansi vägede koordineerimist ja kiirreageerimisvõimet, ning loob Euroopa liitlasvägede peakorteri (SHAPE) juurde küberoperatsioonide keskuse.

Stoltenberg lausus, et kaitseministrid langetavad juunis otsuse uute väejuhatuste loomise ajakava, asukohtade ja personalivajaduste kohta.

Brüsselis toimub 11.-12. juulil NATO tippkohtumine.

Mattis: EL on nõus, et kollektiivkaitse on ainult NATO missioon

NATO ja Euroopa Liit on ühel meelel, et "kollektiivkaitse on ainult NATO missioon", ütles USA kaitseminister James Mattis neljapäeval alliansi kaitseministrite kohtumise järel.

"Eksisteerib selge üksteisemõistmine lisada EL-i kirjalikesse dokumentidesse, et kollektiivkaitse on NATO missioon ja ainult NATO missioon," ütles Mattis Brüsselis NATO peakorteris pressikonverentsil.

NATO kaitseministrid arutasid kahepäevasel kohtumisel muuhulgas seda, kuidas detsembris käivitatud EL-i alalist süvendatud kaitsekoostööd (PESCO) ellu viia sedasi, et see ei hakaks dubleerima alliansi tegevusi.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas teisipäeval, et PESCO ei tohi allianssi õõnestada.

EL loodab PESCO-st tõuget liikmesmaade tihedamaks koostööks pärast Brexitit ning kaitsekulutuste tõhustamist. USA kardab, et plaan võib tõmmata ära NATO ressursse ja muutuda Euroopa kaitsetööstuse "protektsionistlikuks vihmavarjuks".

Stoltenberg rõhutas NATO kaitseministrite kohtumise eel, et EL-i kaitsepakt ei saa asendada Euroopa julgeoleku tagamisel Atlandi-ülest liitu. Pingutused Euroopa kaitsekulutuste suurendamiseks on teretulnud, ent vaid siis, kui neid koordineeritakse alliansi plaanidega, lisas peasekretär.

"NATO ja EL-i võimalikul konkureerimisel puudub igasugune mõte," ütles Stoltenberg. "Euroopa liitlased mõistavad suurepäraselt, et Euroopa kaitse sõltub NATO-st."

Brüssel on valmis Vene-NATO nõukogu istungiks asjurite tasemel

Moskva peab otsustama, kas Vene-NATO nõukogu võib Venemaa alalise esindaja puudumisel tulla kokku ajutise asjuri tasemel, ütles neljapäeval Brüsselis ajakirjanikele anonüümsust palunud diplomaat.

"Oleme Vene-NATO nõukogu istungiks valmis. Venemaa peab otsustama, mis tasemel ta istungitel osaleb. Alaline esindaja (aseministriks ülendatud Aleksandr Gruško) on Brüsselist lahkunud. Oleme põhimõtteliselt Vene-NATO nõukogu istungit arutanud. Korraldame sellise istungi, kui Venemaa on valmis ja meie oleme valmis," ütles diplomaat meediale, tärminit täpsustamata.

"Oleme valmis arutama seda ükskõik millisel tasemel, sh ajutise asjuriga," lisas ta.

"Oleme selle töö jätkamiseks täiesti avatud," rõhutas diplomaat.

Küsimusele, keda Gruško asemele oodatakse, vastas ametnik, et see on Venemaa otsustada.

Moskva: me ei teavita NATO-t Iskanderide Kaliningradi paigutamisest

Moskva teeb Kaliningradi oblastis, mis heaks arvab, ega kavatse jagada NATO-ga oma plaane raketisüsteemide Iskander enklaavipaigutamise kohta, ütles Vene riigiduuma kaitsekomisjoni esimees Vladimir Šamanov neljapäeval.

"Ei tea, mis hea pärast?" ütles Vene dessantvägede endine ülem Šamanov vastuseks Interfaxi vastavasisulisele küsimusele.

Duumasaadik lausus, et Kaliningradi oblast "on meie seaduslik ala, teeme, mis tahame, erinevalt neist (NATO-st), kes kutsuvad ameeriklasi ja muid meie suhtes pahatahtlikke inimesi".

NATO peasekretär Jens Stoltenberg märkis kolmapäeval, et Venemaa surrendab oma sõjalist kohalolekut Kaliningradi oblastis ja kutsus Moskvat üles läbipaistvusele.

Leedu teatas 5. veebruaril, et Vene relvajõud paigutasid samal päeval Iskanderid alaliselt Kaliningradi.