Ministri sõnul oli kohtumise üks olulisem osa NATO sõjalise juhtimisstruktuuri kohandamise detailsem kokkuleppimine.

"NATO tugeva hoiaku selgroo loob sõjapidamiseks võimeline juhtimisstruktuur," lausus Luik.

Kaitseminister ütles, et praegune julgeolekuolukord, kus alliansi põhitegevuseks on saanud kollektiivkaitse, nõuab lisaks juhtumisstruktuuri kohandamisele ka NATO-lt kiiremat otsustamist.

Kohtumise teise olulise osa moodustas arutelu NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamisest ja stabiilsuse edendamisest.

"Et NATO suudaks täita oma kolme põhiülesannet – tagada kollektiivkaitse, kriisiohje ja koostöine julgeolek – ei tohi liitlasriikide samaaegseid pingutusi alliansi eri suundades vastandada," ütles Luik.

Ministri sõnul on eesseisvat NATO tippkohtumist silmas pidades oluline, et NATO suudaks ohtudele ühiselt vastu seista kõikides alliansi piirkondades.

Luik lisas, et Eesti jätkab panustamist terrorismivastasesse võitlusse ja stabiilsuse edendamisse, suurendades kohalolekut Afganistanis ja Malis.

Positiivse arenguna NATO-s nimetas minister liitlaste kaitsekulutuste suurendamise, mis on praeguses julgeoleku olukorras äärmiselt vajalik.

"Viimase kolme aastaga on liitlaste seas toimunud mõtteviisi muutus. Usun, et kaitsekulude suurendamise kasvav trend jätkub ka tulevikus," lausus ta.

Kaitseminister kohtus Kanada kolleegi Harjit Singh Sajjaniga ning tänas Kanadat meie piirkonna julgeolekusse panustamise eest.

Kaitseministrite ühisel õhtusöögil, millel osales ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kinnitati, et Euroopa Liidu uute kaitsealgatuste eesmärk ei ole NATO-ga konkureerida, vaid leida võimalusi teineteist täiendavaks koostööks.