ID-kaardi kriis maksis ametitele miljoneid
Ainuüksi riigi infosüsteemi ameti (RIA) otsesed kulud ID-kaardi kriisi lahendamisel ulatusid 1,8 miljoni euroni ning teist samapalju kulus politsei- ja piirivalveametil (PPA).
"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis RIA peadirektorilt, palju nüüdseks selja taha jäänud tegevused maksma läksid.
"Ma nüüd peast ütlen, aga otsesed kulud, mida meie oleme läinud valitsusest küsima, on suurusjärgus 1,8 miljonit eurot," vastas Taimar Peterkop.
Peterkop rõhutas, et kaudseid kulusid on palju rohkem ja paljud ettevõtted pole töö ja aitamise eest raha küsinud.
Veel ettevaatlikum on kulude hindamisel PPA. Ameti identiteedi ja staatuse büroo nõunik-ekspert Kaija Kirch selgitas, et põhimõtteliselt nii kaua, kuni need dokumendid on veel füüsiliselt kehtivad, võivad PPA-l ka kulud tekkida.
"Seda lõplikku numbrit me ei saa enne öelda, kui ka see viimane dokument on kehtivuse kaotanud. Me saame suurusjärgu kohta hinnangut teha. Suurusjärk jääb umbes samasse vahemikku, mis on RIA poolt välja öeldud, aga see on esialgne hinnang," ütles Kirch. Ka vaidlus ID kaarti tootja Gemaltoga on PPA-l pooleli.
Pühapäevast on kehtetud pisut enam kui 300 000 ID-kaardi sertifikaadid ehk nendega ei saa e-keskkondadesse sisse logida.
Küll aga kehtivad need id-kaardid edasi näiteks apteegis ja ka isikut tõendava dokumendina. Eelnevate kuude jooksul uuendasid inimesed ligi pool miljonit kaarti.
Kuidas Eesti kui e-riigi senine suurim kriis algas ja kuidas see üle elati, vaata lähemalt lisatud videost.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"