Politsei- ja piirivalveamet kaebab ID-kaardi tootja Gemalto AG kohtusse, sest kompromissleppe läbirääkimised jooksid lõplikult liiva. Politsei tõi kohtusse pöördumise põhjendusena välja ID-kaardi kriisis riigi tegevust kriitiliselt käsitlenud meediakajastuse, mis algas neljapäeval Postimehes ilmunud artiklist.

Gemalto teatas "Aktuaalsele kaamerale" kirjalikult, et ettevõte ei ole avalikustanud pressile ega mõnele teisele osapoolele informatsiooni, mis puudutab käimasolevaid kokkuleppele suunatud läbirääkimisi politsei- ja piirivalveametiga. Ettevõte lisas, et soovib jätkuvalt PPA-ga kokkuleppele jõuda ja nad teevad endiselt suuri jõupingutusi, et jõuda selle eesmärgini ning lahendada erimeelsused kohtuväliselt.

Hans Lõugas ütles, et huvitaval kombel on taas esile kerkinud teema, kes varjas infot. Ta märkis, et politsei on juba varem korraldanud sisejuurdluse, kus polnud mingit märki sellest, et Eesti ametnikud oleksid midagi varjanud. Seepärast oli suur üllatus, kui Eesti meedias hakkasid ringlema dokumendid, mis viitavad, et Gemalto on kõik õigesti teinud. Põhjust on Lõugase sõnul raske öelda, sest tõde me ei tea.

"Esmapilgul jääb mulje, et suurettevõte soovib oma renomeed puhastada. Muidugi, kui sa lekitad midagi pressile mitteametlikult, siis ametlikult tuleb seda eitada," tõdes ta.

Lõugase sõnul on Eesti Gemalto jaoks väike täpp kaardi peal ning ilmselt pole ettevõttele oluline ka see, millist kompensatsiooni neilt nõutakse, sest nendele on tähtis renomee. "Firma, kes pakub rahvusvahelist usaldusteenust, võiks saada külge märgi, et nad eelmisel aastal tegelikult varjasid Eesti eest väga olulist ja väga suure mõjuga turvaviga," selgitas ta ettevõtte potentsiaalset muret.

Neljapäeval levinud dokumendid jätsid Lõugase sõnul mulje, nagu oleks Gemalto kõike õigesti teinud.

"Ma võin ka kirjutada igasugu asju praegu, aga see ei muuda seda, et mul ei ole seda tõestada millegagi," lausus Lõugas ja kinnitas, et hetkel Gemalto tõestused ei päde.

Rääkides sellest, mida oleks Gemaltol kohtuvaidlusest võita, ütles Lõugas, et võib-olla on sellel mingi kolmas mõõde, sest suurkorporatsioon töötab väga erinevatel tasemetel. Võib-olla üritab hoopis mõni kohalik piirkonnakontor oma mainet peakorteri ees päästa, aga me ei tea neid asju, tõdes ta.