Riigiametitele augusti keskel saadetud märgukirjaga juhib selts tähelepanu asjaolule, et Eesti inimesed tunnevad aina enam huvi mittetõenduspõhiste ravimeetodite vastu ning kasutavad potentsiaalselt tervist ohustavad tooteid, mida ärilistel kaalutlustel pakutakse tervisetoodete rühmas fiktiivsete doktorite soovitustel kontrollimatu infoga kodulehekülgedel.

"Internetiturunduses antakse eksitavat informatsiooni Eestis mitteregistreeritud toodetest, mida reklaamitakse fiktiivsete spetsialistidega. Näiteks psoriaasi raviks reklaamitakse toodet Psorilin artiklis "Psoriaas. Kuidas vabaneda sellest tapvast autoimmuunhaigusest? Intervjuu Eesti juhtiva nahaarstiga!" dr Andre Metsaga, kes ei ole Eesti Terviseregistris registreeritud, rääkimata tema juhtivast positsioonist. Sellenimelist nahaarsti pole üldse olemas," toob seltsi president Terje Kukk juhatuse nimel saadetud pöördumises näiteks.

"Teise näitena võime tuua MMS-i ja DMSO, millega üritatakse ravida muuhulgas sünnimärke ja leevendada krooniliste nahahaiguste sümptomeid. Kuigi teema on olnud aktuaalne juba aastaid, avaldame nördimust, et riik ei ole senini suutnud leida meetmeid selle tõkestamiseks. Ka puudub info, kas ja kuidas on terviseamet probleemi lahendada püüdnud," on eriarstid pahased.

Naha- ja suguhaiguste arstide seltsi arvates peaksid riiklikud institutsioonid tõhustama rahvastikule suunatud teavitustööd, et inimesed ei ohustaks oma tervist ning kasutaksid vaid tõenduspõhiseid ravimeetodeid ja tooteid.

Erialaselts saatis riigiametitele ka hulgaliselt väljavõtteid MMS-i ja DMSO-d propageeriva grupi postitustest, kus kasutajad küsivad nõu nahahaiguste ravimiseks ning neile järjekindlalt tõendamata ravi soovitatakse. Muuhulgas "ravivad" inimesed sedasi omal käel psoriaasi ja nahavähki ning eemaldavad lahust tunde järgi kokku segades sünnimärke.

Riigiametitel on aega erialaseltsi pöördumisele vastata kuni septembrikuu keskpaigani. Siiani pole ükski kolmest riigiinstitutsioonist seda veel teinud.

Tarbijakaitseamet: võltstoodete suhtes on käimas mitmeid menetlusi

Tarbijakaitseameti avalike suhete spetsialist Pille Kalda ütles ERR-ile, et erinevaid libatooteid püütakse müüa mitmetes kanalites. Kui veebileht on registreeritud Eestist väljaspool, ei saa nad aga midagi teha, et eksitav ja valeinfot levitav ning libatooteid vahendav koduleht maha võtta.

Samas aga on tarbijakaitseametil käimas mitu menetlust Õhtulehe paberväljaandes ilmunud libatoodete müügikuulutuste tellijate suhtes. Imesid lubavad tooted on näiteks magneetilised tallad ja puugikäevõrud, mis aga lõksu langenutele soovitud tulemusi andnud ei ole. Samuti ei saa inimesed toodet tagastada või tagastamise korral raha tagasi, ehkki tarbijakaitseseadus seda ette näeb.

Kalda hoiatab: kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see üldjuhul ongi.

Näiteks psoriaasi vastu ravi puudub, nõnda ei saa selle raviks ka imepreparaate müüa. Samuti aga ei sure inimesed psoriaasi, nagu koduleht hirmutab.

Kalda ütleb, et väljamõeldud arstide samu fotosid kasutavad petturid sageli erinevate toodete reklaamiks korduvalt: ühel hetkel on fotole mõeldud külge üks nimi ja tiitel, järgmises reklaamis on sama foto juba uue näo ja tiitliga ning kolmandas reklaamis esitletakse sama nägu juba rahuloleva kliendina, kel Eesti nimi ja päritolu.

Tarbijakaitseamet on seetõttu hoiatanud inimesi lubaduste lõksu langemast ning panustab teavitustööle nii oma Facebooki-lehel, kodulehe blogis kui ka tarbijalehel Osta targalt.

"Mida enam sellist infot libatoodete kohta jõuab tarbijateni, seda parem," ütleb Kalda.

Lastearstid tegid avaliku pöördumise juba kolm aastat tagasi, tundes muret, et lapsevanemad oma lapsi kloordioksiidiga joodavad, mis lastel iiveldust ja oksendamist esile kutsuvad ning sellega laste tervise ohtu seavad.

Agressiivne ja hirmutav müügilehekülg, kus "tunnustatud nahaarst", keda tegelikult olemas ei ole, libakaupa soovitab. Kuvatõmmis