Facebooki suletud lehele "MMS ja DMSO Eesti" lisandub iga päevaga kümneid uusi kasutajaid. Selleks nädalaks oli grupiga liitunud enam kui kaheksa tuhat eestlast, märgib ajaleht.

Õhtuleht analüüsis grupi liikmete avalikku profiili ja tulemus on üllatav: 8400 liikmest sadakond on vähemalt näiliselt seotud mõne meditsiiniettevõttega. Paljud on oma profiilil märkinud töökohaks mõne suure Eesti haigla, mitmete liikmete kontol on kirjas, et nad on õppinud Tervisehoiu kõrgkoolis. 

Liikmete hulgas on medõdesid, ämmaemandaid, perearste ja mitmeid teisi meditsiinivaldkonna töötajaid.

Õhtuleht vestles ühtekokku viie meditsiinitöötajaga, kes on salajases Facebooki kogukonnas "MMS ja DMSO Eesti" ja kõige levinum põhjendus on puhas uudishimu.

Meditsiiniasutustest kõige enam on MMS-i grupis esindatud Viljandi haigla. Kuus inimest on oma sotsiaalmeedia kontol märkinud, et töötavad just nimelt seal. Haigla juhtkond leiab, et nad ei saa keelata, mida inimesed vabal ajal teevad. 

Eest arstide liidu (EAL) tegevjuht Katrin Rehemaa sõnul taunib liit MMS-i reklaamimist.

Terviseamet: menetlus MMS-i suhtes käib

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo kinnitas augusti lõpus, et menetlus kloordioksiidi ehk MMS-i suhtes käib, kuid menetluse huvides ei saa detailidest täpsemalt rääkida.

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo kinnitas Vikerraadio saates "Uudis+", et seaduseid ja regulatsioone on piisavalt, mis võimaldavad teha järelevalvet ka piiripealsetele toodetele, mis pole seaduse mõistes ei ravim ega tervishoiuteenus.

Interneti võimalused annavad igaühele kätte piiramatuse paljudes kanalites kontrollimatut infot levitada ning kriitikameele puudumisel leitakse selle uskujaid palju.

"Kui inimesel on mure oma tervisega, võiks esimene konsultatsioon olla ikka oma perearstiga," toonitas Jürilo.

Näiteks ravimid peavad olema ravimiregistris registreeritud, toote vastavust ravimiinfolehele kontrollib ravimiamet. Ka tervishoiuteenuse osutamiseks peab olema luba.