Eamets rääkis ERR-i raadiouudistele, et kasv on toimunud juba päris pikka aega, kuid mingil hetkel muutuvad sellised kasvud langusteks.

"Ma ei näe praegusel hetkel mulli või väga suurt probleemi. Aga fakt on see, et ükski tõus ei ole igavene," lausus ta.

Eametsa sõnul panevad kaks asja juba pikemat aega enamikku majanduseksperte muretsema - investeeringute langus, ehkki see on olnud väike, ning tootlikkuse väga madal kasv.

"See tähendab seda, et kui tööjõuühiku kulu kasvab ehk palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus, siis väga paljud odavad töökohad viiakse Eestist ära. Mis pikas perspektiivis on ju positiivne, et meil tulevad kallimad töökohad asemele, aga lühemas perspektiivis tekitavad probleemi, et mis me teeme nende inimestega, kes töötuks jäävad. Täna see veel väga suur teema ei ole," tõdes professor.

Küsimusele, millised on suurimad ohud, mis võiksid Eesti majanduskasvu peatada, vastas ta, et maailmapoliitika mõjud jõuavad Eestisse suure ringiga.

"Kõigepealt reageerib mingitele otsustele Euroopa majandus, eelkõige Saksa majandus, siis läbi Saksa majanduse mõjutab see kõvasti Skandinaavia majandust, Rootsit ja Soomet ning siis jõuab see laine lõpuks Eestisse. Nii et kiireid muutusi siin läbi väliskeskkonna ei tule," rääkis Eamets. "Mina julgen pakkuda, nagu olen seda ka varem öelnud, et sel aastal ja ilmselt ka veel järgmisel näeme väga ilusaid kasvunumbreid."

Kasvu taga on oluliseks teguriks struktuurifondid ehk Euroopa Liidu raha, mis on Eametsa sõnul ka ehitussektorile väga suure tõuke andnud.

"Seda jätkub veel julgelt selleks ja järgmiseks, natuke ka ülejärgmiseks aastaks. Nii et ma ei näe, et homme meil kriis ukse peale koputaks," lisas ta.

Statistikaameti andmetel oli Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 3,7 protsenti. Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehitusvaldkonna lisandväärtuse kasv.