Teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli Eestis 3,7 protsenti. Kaspar Oja ütles ERR-ile kolmanda kvartali prognoosist rääkides, et Eesti Pank prognoosib tänavuseks aastaks 3,5-protsendilist majanduskasvu, aga kui vaadata viimase aja arenguid majanduses, siis kindlustunde näitajad on väga tugevad ning viitavad sellele, et kolmanda kvartali algus oli väga tugev.

"Küll aga on mõnedes sektorites probleemid, mis võivad majanduskasvu üldnumbrit küllaltki palju alla tuua. Näiteks põllumajandussektori probleemid ja võimalik, et ka erakordselt soe suvi vähendas osas sektorites töötamist ja seeläbi ka toodangut. Aga selle kohta veel tugevaid andmeid ei ole," tõdes ta.

Senine majanduskasv on Oja sõnul laias laastus prognoosiga kooskõlas olnud - jätkunud on küllaltki tugev kasv, mis ületab ka potentsiaalse kasvu ja selles mõttes on majanduses näha teatud kuumenemist.

"Seekord vaadati ümber ka eelmiste perioodide majanduskasv ja see tähendab, et majanduskasv on praegu paremas kooskõlas meie majandustsükli hinnangutega, mis näitasid, et majandus on üle oma potentsiaali, majanduses on kõrgkonjunktuur ja valitsus ei tohiks majandust enam stimuleerida. Võib öelda, et need märgid on muutunud uue statistika valguses tugevamaks," ütles ökonomist.

Ta märkis, et majanduse kuumenemine väljendub eeskätt tööjõupuuduse süvenemises. See on majanduse heas seisus üsna tavaline, aga kuna majanduskasv sõltub palju sellest, milline on olemasolev tööjõud, siis tähendab see, et mingil hetkel ei saa majandus enam nii kiiresti kasvada.

"Senine majanduskasv on tulnud küllaltki suures osas hõivekasvust ja tootlikkuse kasv on olnud küllalt madal. Ja kuna meie hõive on juba Euroopa võrdluses küllaltki kõrge, siis tulevikus saab majanduskasv olema tõenäoliselt aeglasem," lausus Oja.

Probleemina tõi ta välja ka investeeringute, eelkõige ettevõtlussektori investeeringute madala taseme, sest just investeeringud aitaksid tulevikus kaasa tootlikkuse kasvule. Kui hõivekasv pole enam võimalik, saab majandus kasvada peamiselt tootlikkuse arvelt, aga kui investeeringuid ei tehta, kujunebki majanduskasv palju aeglasemaks.

Hõivekasvu pidurdumist on keskpank Oja sõnul pidevalt eeldanud, aga seni ei ole seda veel juhtunud. Samuti on oodatud tootlikkuse kiiremat kasvu.

Ohtu, et korduks kümne aasta tagune suur majanduslangus, ei pidanud ökonomist tõenäoliseks. Ta märkis, et toona oli Eestis laenubuum ning kasvunumbrid õhku täis, praegu aga on majandus märksa tasakaalukam.

"Mis aga on natuke probleem, et valitsussektor on stimuleerinud majandust, vaatamata sellele, et majanduses on olnud märgid, et majandus on kuumenemas. See tähendab, et kui nüüd peaks tsükkel pöörduma ja majandus hakkama langema või kasv aeglustuma /.../, on valitsusel vähem võimalusi seda majandustsüklit tasandada. Kui eelarve on juba defitsiidis, siis seda rohkem defitsiiti lasta on keeruline," selgitas Oja, kelle sõnul tuleks valitsusel eelarvet koostades seda kindlasti arvesse võtta.