Kriisi manatakse, kuna Eestis valitsevat tööjõupuudus, lausa tööjõukriis. Töötajaid väidetakse vähe olevat vaatamata sellele, et Eestis pole mitte kunagi nii palju inimesi tööturul olnud. Isegi siis, kui meie rahvaarv on olnud paarsada tuhat inimest suurem.  Samuti pole Eesti iial olnud nii suure tööturu osa kui täna. Sellel turul toimetab pea miljard inimest, kellel on vaba ja lihtne sissepääs meie tööturule.

Seega pole "tööjõukriis" töötajate puudus, vaid odavate töötajate puudus. Paljude Eesti ettevõtete ärimudel püsib nimelt tänaseni ainult madalatel palkadel. Kui odavat tööjõudu pole, hakatakse ühiskonnale häda soovima. 

Rimi peadirektor ütleb, et kroonilist tööjõupuudust tema poes ravib üksnes majanduskriis. Samas on Eesti kaubandussektor oma töötajate arvu väga kiiresti paisutanud. 2017. aastal oli selles sektoris rohkem töötajaid kui buumi ajal 10 aastat varem. Piir on käes, rohkem odavaid töötajaid polegi Eestist võtta. Majanduskriis tooks selle loogika järgi kaasa tööpuuduse ja palgalanguse ning siis saaks veel rohkem poode teha ja neid veel kauem lahti hoida. 

Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuhi sõnul on majanduskriisidel teatud positiivne mõju tööturule. Selle käsituse järgi oleks töötajate puudus ja nende palganõudmised nagu mingit laadi haigus, mida tuleks kriisiga ravida. Haiged olete, töötajad, kes te suuremat palka küsite!

Veel üks noor tööstusjuht ütleb, et "kui majandus Eestis ja terves maailmas langeks, siis mina pean seda meie võiduks. Kui majandus langeb, vabaneb nõrkade ettevõtete juurest töökäsi, mida tugevad ettevõtted saavad kasutada". 

No kas saab olla veel pahasoovlikumat ja õelamat avaldust Eesti majanduse ja oma töötajate vastu. Eesti ühiskond pingutab täiega majanduskasvu toetamise nimel. Riigikogu võtab vastu seadusi majanduskasvu kiirendamiseks. Valitsusinstitutsioonid toimetavad üleilmselt ja igapäevaselt Eesti majanduskasvu nimel. Erakonnad lubavad sada imet teha, et majanduskasvu soodustada. Ja nüüd tulevad tööandjate esindajad ja ütlevad, et ei, andke meile hoopis kriisi ja masu, siis saame rohkem odavaid töötajaid juurde võtta.

Kui vaatame tagasi pikas vaates, siis majanduskriis ei ole kunagi lahendus mitte mingitele  majandusprobleemidele. Vastupidi, "halb" majanduskasv on alati parem kui "hea" kriis. Nii nagu halb rahu on alati parem kui hea sõda. 

Majanduskriis toob alati kaasa suuremaid probleeme, kui ta lahendab. Sageli kaasnevad sellega sise- ja välisvastuolude suurenemine, äärmuste esilekerkimine ja ühiskonna heaolu  vähenemine. No mida kasulikku me saime eelmisest majanduskriisist? Nägime käpardlikku majandustsükli juhtimist, mis esiteks kuumendas majanduse üle, siis tekitas rekordsügava  majanduskriisi ja seejärel viis majanduse kaheksa aasta pikkusesse stagnatsiooni. Selles ei olnud midagi positiivset.

Veelgi enam, majanduskriisi aastatel lahkus Eestist kümneid tuhandeid inimesi, kes ei saanud vajalikku tuge ega toetust, sest riigil puudus oskus ja kogemus majandust ja tööturgu kriisiolukorras hallata. Tublis tööeas inimeste liikumine välismaale on ka kindlasti üks asjaolu, mis tänast tööjõukriisi on süvendanud. 

Kokkuvõtteks. Kui majandus ei kasva, pole ka ühiskonna areng ega heaolu kasv võimalik.  Majanduskriisi soovimine tähendab kogu ühiskonna elu muutmist halvemaks oma väikeste ärihuvide nimel. Meie tööjõuprobleemi ei lahenda mitte kriis, vaid ikka majanduse ümberkujundamine selliseks, kus ongi vaja vähem, aga kallimat tööjõudu. Robotid, digi ja automatiseerimine on siinkohal märksõnad, mitte odav töötaja poekassas. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.