Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsus 2016. aasta lõpus ellu okupatsioonikahjude hindamise komisjoni, mille ülesandeks oli töötada välja soovitused, mil moel kahjude hindamisega edasi minna.

Esialgu tänavu aprillis valmima pidanud lõppraport anti justiitsministeeriumile üle sel nädalal.

Poolteist aastat kestnud töö tulemusena analüüsis komisjon meetodeid, millega teised riigid oma okupatsioonikahjusid on kokku arvutasid ja andsid soovituse kahjude väljaarvutamise ning väljanõudmisega kindlasti edasi minna.

Komisjoni esimees, ajaloolane Toomas Hiio rääkis ERR-ile, et nad andsid töö tellijale ehk justiitsministeeriumile ülevaate, kuidas seda tööd seni on tehtud ja teemat adresseeritud.

"On tellitud ka üks õiguslik aruanne võimalustest, kuidas sarnaseid asju eri riikide vahel on minevikus tehtud," lisas Hiio.

Urmas Reinsalu kokku kutsutud komisjoni kuuluvad lisaks Toomas Hiiole veel Tartu ülikooli ajaloolased Olaf Mertelsmann ja Aigi Rahi-Tamm. Justiitsministeeriumi esindajana osales komisjoni töös vanglate asekantsler Priit Kama. 

Vaatamata sellele, et Läti ja Leedu on oma okupatsioonikahjud juba kokku arvutanud, komisjon arvutustööga ei tegelnud.

"Lätlased tegid oma uurimistöö läti keeles. Sellised arvud on ühel või teisel viisil ikkagi hinnangulised ja tahaks vähemalt aru saada, kuidas nad selle arvuni on jõudnud," põhjendas Hiio, miks nad lätlaste metoodikat üle vaadata ja sellest snitti võtta ei saanud. 

Kahjusumma jõudmiseni polnudki komisjonil plaanis jõuda. See peaks jääma tasustatud töörühma teha, kui see poliitilisel tahtel sünnib. Komisjon käis koos ühiskondlikel alustel.

"Numbrid on väga lõplikud asjad," põhjendab Hiio, miks nad hoidusid hinnasiltide kirjutamisest. Selle töö jätaks ta töörühmale, kuhu peaksid kuuluma muuhulgas majandusteadlased. "On väga mõistlik ja arukas seda tööd jätkata. Tegelikult ei olegi võimalik teistmoodi, sest kahju on ju põhjustatud ja keegi peab selle hüvitama."

Seega seisab kahjude kokkuarvutamine alles ees, juhul kui ministeerium otsustab sellega edasi minna. Siiani pole Reinsalu valitsuselt selleks poliitilist mandaati saanud. Millised on Reinsalu plaanid - kas jätkata kahjude kokkuarvutamist ja see seejärel Venemaale tasumiseks esitada või lükata komisjoni töö sahtlisse paremaid aegu ootama -, ERR enam kui nädala jooksul teada ei saanudki. Viimaks lubas minister Reinsalu anda kommentaari järgmisel nädalal.

Komisjoni töö aluseks oli riigikogu 2004. aasta otsus uurida edasi repressioonidega tekitatud kahju, et nõuda nende hüvitamist.

Valitsuse teised liikmed on korduvalt öelnud, et ei poolda Venemaa õrritamist kahjunõude esitamisega, ent justiitsminister on teemaga omal käel ikka edasi läinud. 2016. aasta lõpus nimetas välisminister Sven Mikser (SDE) Reinsalu tegevust sooloks ja kinnitas, et "Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale".

Sotside esimees Jevgeni Ossinovski kinnitas üle, et nende arvamus ei ole vahepeal muutunud.

Ka peaminister Jüri Ratas (KE) on öelnud, et Reinsalul puudub selles tegevuses valitsuse mandaat.