Seda, kas ja mil moel nõuda sisse hüvitis Eestile põhjustatud okupatsioonikahjude eest, on arutatud juba alates 1980. aastate lõpust. Läinud nädalal kutsus justiitsminister Urmas Reinsalu kokku komisjoni, mis töötaks välja soovitused, mil moel kahjude hindamisega edasi minna, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Komisjoni esimehe Toomas Hiio sõnul on oluline uurida, mis metoodikaga on okupatsioonikahjusid arvutanud teised riigid.

"Okupatsioonikahjude kokkuarvutamist on teinud paljud riigid ja isegi mitte ainult riigid, vaid ka väiksemad rahvad, kui mõtleme kõiksuguste põliselanike kahjunõuetele endiste koloniaalimpeeriumite vastu. Selles mõttes on maailmas kogemus olemas," rääkis Hiio.

Näiteks Lätis tegutsev okupatsioonikahjude hindamise komisjon on jõudnud ka konkreetsete tulemusteni. Aprillis teatas komisjon, et nõukogude okupatsioon tegi Lätile kahju 185 miljardi euro ulatuses.

Läinud aasta oktoobris allkirjastas Urmas Reinsalu Läti ja Leedu justiitsministritega ka koostöömemorandumi, mille pikemaajalisem eesmärk on koostada Venemaale ka ühine kahjunõue.

Eesti toonane peaminister Taavi Rõivas nimetas memorandumit Reinsalu sooloks ning teatas, et justiitsminister tekitab asjatut välispoliitilist võbelust. Samuti ei toetanud Venemaale arve esitamist ka mõnda aega välisministeeriumi juhtinud Marina Kaljurand.

Praeguse välisministri Sven Mikseri sõnul peab Eesti välispoliitika olema järjepidev ning seetõttu jagab ta Rõivase ning Kaljuranna seisukohti.

"Eesti riigil ei ole kavatsust esitada okupatsioonikahjude nõudeid Venemaale. Tõenäoliselt valitseb siis järjepidevus ka selles osas, mis puudutab justiitsministri sellekohast soolot. Nii et ma usun, et valitsuse positsioon tervikuna on täpselt selline nagu aasta tagasi," kommenteeris Mikser.

Seda, millist mõju Urmas Reinsalu initsiatiivikus Eesti välispoliitilisele positsioonile avaldab, Mikser prognoosida ei taha.

"Mingisugust rapsimist ei ole kindlasti mõistlik endale väikese ning julgeolekut ja stabiilsust hindava riigina lubada. Astuda samme, esitada pretensioone, nõudmisi, millel ei ole tegelikult mingisugust perspektiivi ja mis ka ei tekita mõistmist meie olulisemate partnerite seas - seda ma ei pea mõistlikuks," rääkis Mikser.

Varasem suurem töö Eestile osaks saanud kannatuste kokkuarvestamisel lõppes 2005. aastal, mil okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon avaldas "Valge raamatu" nimelise kokkuvõtte. Raamatu panid kokku erinevate erialade inimesed ning seetõttu sai uuritaud nii majanduslikke kahjusid, okupatsioonist puudutada saanud inimelusid, aga ka näiteks kaotusi, mida kandis Eesti kunstivaldkond.

Toomas Hiio sõnul oli "Valge raamat" üks verstapost, kuid kindlasti tuleks okupatsioonikahjudega edasi tegeleda. Seda, kas komisjon Leedu ja Läti eeskujul ka mõne konkreetse kahjusummani jõuab, Hiio veel öelda ei oska.

Urmas Reinsalu kokku kutsutud komisjoni kuuluvad lisaks Toomas Hiiole veel Tartu ülikooli ajaloolased Olaf Mertelsmann ja Aigi Rahi-Tamm. Justiitsministeeriumi esindajana hakkab okupatsioonikahjusid uurima vanglate asekantsler Priit Kama. Esmased tulemused komisjoni tööst peaksid selguma tuleva aasta aprilli lõpuks.