Riigikogu valimiste kampaania on alanud – erakonnad tutvustavad kandidaate ning tänavatel ilutsevad esimesed valimisplakatid. Samal ajal jätkub aga ka kriminaalmenetlus erakonna Isamaa suhtes.

Novembris möödub sellest aasta kui keskkriminaalpolitsei alustas kahtlustatavate ülekuulamist kriminaalasjas, milles kontrollitakse Isamaale võimalike keelatud annetuste tegemist.

Prokuratuur selgitas toona, et kahtlustuse järgi on Isamaale tehtud keelatud annetusi (peamiselt reklaamiteenused) kokku umbes 330 000 euro ulatuses, millest 110 000 eurot olevat erakond võtnud ka vastu. Isamaa ning kõik teised kahtlustatavad eitavad süüdistusi.

Juulis ütles prokuratuuri esindaja, et prokuratuur soovib süüdistuse esitamise otsustada suvekuude jooksul, sest muidu jääks see liiga lähedale valimistsükli algusele. Senini pole aga süüdistust kellelegi esitatud.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu rääkis, et erakonna huvides on iseenesest, et selgus võimalikult ruttu tuleks. Samas ei kriminaalmenetlus tema sõnul võimalike uute kandidaatide värbamisel või kampaania ettevalmistamisel teemaks tõstatunud.

Prokuratuurist öeldi, et kuni esmaspäevani on prokuratuur andnud kaitsjatele täiendava võimaluse tutvuda tõendite aluseks olevate materjalidega. Ühtlasi saavad kaitsjad esitada täiendavaid taotlusi. Seejärel teeb prokuratuur otsuse, kuidas menetlusega edasi minna.

Isamaa kaitsja: riigikogu valimisteks kohtuotsust ei tule

Prokuratuur täpsustas kaks kuud Isamaale esitatud kahtlustust. Isamaa kaitsja Jaanus Tehver rääkis, et praeguseks on ta jõudnud ka prokuratuuri materjalidega tutvuda.

"Kuna prokuratuuri seisukoht, et nemad tahavad tingimata selle asjaga kohtusse minna, on olnud selge juba käesoleva aasta kevadest saadik, siis ma lihtsalt ootan, millal nad jõuavad nii kaugele, et selles asjas süüdistus esitada," sõnas Tehver.

Kuigi kaitsjatel on võimalus ka prokuratuurile täiendavaid taotlusi teha, siis tema seda võimalust pigem ei kavatse kasutada.

"Minu jaoks on prokuratuuri positsioon selge ja olukorras, kus nad on teinud otsuse, mille nad minu veendumuse järgi teinud on, on mul mõttetu taotlusi rohkem esitada," sõnas Isamaa kaitsja.

Tehver ütles, et puhtalt ajaliselt ei ole enam võimalik ka see, et otsus Isamaa kriminaalasjas tuleks enne riigikogu valimisi. Heal juhul on tema sõnul võimalik enne riigikogu valimisi pidada ära eelistung.

"See tähendabki seda, et kuni Riigikogu valimisteni saab parimal juhul rääkida sellest, et kohtusse on süüdistus esitatud ning erakond Isamaa on süüdistatav sellises ja sellises kuriteos. Kahjuks kohtu seisukohta, mida ta sellest süüdistusest arvab, me enne valimisi teada ei saa. Kahetsusväärne, aga mis teha," rääkis ta. 

Reinsalu: põhjendamatu kriminaalasi võib erakonda ühendada

Isamaa esimees Urmas Reinsalu rääkis, et erakonna huvides on iseenesest, et selgus võimalikult ruttu tuleks. Samas ei kriminaalmenetlus tema sõnul võimalike uute kandidaatide värbamisel või kampaania ettevalmistamisel teemaks tõstatunud.

"Võib-olla Isamaa vastased tunnevad selle vastu rohkem huvi. Aga see liiva keerutamine sai minu arvates ühiskondliku hinnangu juba eelmise aasta lõpul, kui me oma ekspertanalüüsid ja hinnangud esitasime," rääkis Reinsalu.

Reinsalu ütles, et ta ei ole ka tajunud, et kriminaalmenetlus erakonda negatiivselt mõjutaks.

"Arvan pigem, et niisugused asjad võivad toetajaid konsolideerida, kui nähakse, et tegemist on Isamaa vaates objektiivsete argumentide alusel põhjendamatu juhtumiga," märkis ta.

Mis peaks saama aga siis, kui prokuratuur peakski otsustama mõni kuu enne valimisi erakonnale süüdistuse esitada?

"See nõuab meilt täiendavalt ressurssi ja tähelepanu, aga kahtlemata on meie põhiülesanne tegeleda sisulise poliitilise alternatiivi pakkumisega praegusele Reformierakonna valitsusele ja kindlasti me ei lase ennast sellisest juriidilisest poleemikast kuidagi häirida," sõnas Reinsalu.

Prokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius sõnas, et kui prokuratuur peaks esitama süüdistuse ja saatma asja kohtusse, siis võtab kohus ka menetluse juhtimise üle. Pressiesindaja märkis, et kohtul on võimalik istungite korraldamisel arvestada ka menetlusosaliste soovide ja võimalustega, näiteks eelseisvate riigikogu valimistega.

Prokuratuur süüdistab Isamaad keelatud annetuse vastuvõtmises

Prokuratuur esitas mullu novembris Isamaale kahtlustuse ajavahemikul 19. november 2020 kuni 3. aprill 2024 suures ulatuses keelatud annetuse vastuvõtmises 110 234 euro ulatuses.

Jaanus Tehver on varasemalt rääkinud, et Isamaad kahtlustatakse, et erakonna suurrahastaja Parvel Pruunsild, Tõnis Palts ning MTÜ Isamaalised tegutsesid kooskõlastatult ning pakkusid Isamaale reklaami ja analüüsi teenust. Kahtluse järgi kattis selle erakonnale ostutatud 110 000 euro suuruse teenuste kulu MTÜ Isamaalised.

Raha andsid MTÜ-le väidetavalt nii Parvel Pruunsild kui ka Kaspar Kokk ning ühingu tegevust koordineeris esialgse kahtlustuse järgi Tõnis Palts.

Aasta tagasi kirjutas ERR, kuidas kahtlustuse järgi võtsid annetused erakonna poolt vastu Juhani Jaeger, Kaspar Kokk, Mart Maastik ja Andres Luus. Kaks kuud tagasi teatas prokuratuur aga, et Mart Maastiku suhtes on uurimine lõpetatud, kuna tegevuses võimalikku süütegu ei tuvastatud. Nagu varasemalt kirjutatud, siis kõik kahtlustatavad on seni oma võimalikku süüd eitanud.

Erakonnaseaduse järgi on mittetulundusühingutel ja ettevõtetel keelatud erakondade tegevust rahastada ning pakkuda erakondadele tasuta rahaliselt hinnatavaid hüvesid ja teenuseid.

MTÜ Isamaalised asutati ajal, kui erakonnas käis sisevõitlus, mis päädis Parempoolsete erakonnast väljaviskamisega.

Palts on varem tunnistanud ebakorrektselt Reinsalule kampaania tegemist

Prokuratuur esitas eelmisel sügisel kahtlustuse tegelikult veel ühele juriidilisele isikule. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern selgitas toona, et see juriidiline isik tegi kahtlustuse kohaselt 220 000 euro ulatuses erakonnale Isamaa keelatud annetuse. Isamaad selle annetuse vastuvõtmises aga ei kahtlustata.

Delfi on varasemalt kajastanud, kuidas selleks kolmandaks juriidiliseks isikuks on Tõnis Paltsile kuuluv Pambos Holding OÜ. Prokuratuur pole seda kinnitanud ning pole ka täpsemalt avaldanud, milles seisneb kahtlustuse sisu.

ERR on Pambos Holdingut kajastanud viimati 2023. aastal, kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) uuris Isamaa esimehe Urmas Reinsalu 2021. aasta kohalike valimiste kampaaniakulusid ning võimalikku keelatud annetuse saamist Tõnis Paltsilt.

Komisjon kahtlustas toona, et Palts maksis väidetavalt inimestele raha, et need teeks Isamaa ja konkreetsemalt Urmas Reinsalu kasuks valimiste eel telefonikampaaniat. Seesugune tegevus võib kvalifitseeruda aga keelatud annetusena.

Äripäev kajastas toona, kuidas Tõnis Palts saatis inimestele kirju pealkirjaga "Reinsalu mobilisatsioon". Kiri sisaldas juhendit helistamise eesmärgist ning konkreetseid soovitusi, mismoodi telefonis rääkida. Paltsile tuli teada anda, mitu tundi päevas helistamisele panustati ja pärast valimisi maksis Paltsi firma tehtud töö eest, kirjutas Äripäev.

Palts on ERR-ile varem selgitanud, kuidas ta tegi 2021. aastal Isamaale küll kampaaniat, kuid Urmas Reinsalu polnud samas tema tegutsemisest teadlik.

ERJK otsustas 2023. aastal, et kuna Isamaa liige Tõnis Palts tunnistas, et kampaaniakulutuste tegemine tema ettevõtte alt oli ebakorrektne ja lubas kulud ehk 420 eurot enda kanda võtta, lõpetab komisjon menetluse.

Endine Tallinna linnapea Tõnis Palts on pankrotis

Poolteist kuud tagasi kajastas ERR aga, kuidas Harju maakohus aga välja endise Tallinna linnapea Tõnis Paltsi pankroti.

Kohus otsustas nimelt rahuldada AS-i Varalaen maksejõuetusavalduse ning kuulutada välja Tõnis Paltsi pankrot. Pankrotihalduriks nimetas kohus Andrias Palmitsa ning määras esimese võlausaldajate üldkoosoleku ajaks 5. oktoobri.

Eesti Ekspress kajastas, et Paltsi võlg Koit Uusile kuuluva Varalaen AS-i ees on koos viivistega umbes 135 000 eurot ning laenu maksmise tähtaeg kukkus mullu novembris.

Varalaen teatas väljaandele, et tegemist on ettevõtte jaoks kahjumliku tehinguga ning selle lahkamine väljaspool kohtumenetlust ei ole firma praktika ega eesmärk.