Ametiühingud soovivad vähemalt kuueprotsendilist palgatõusu pikema aja jooksul, et ühtlustada ühe põlvkonna jooksul elatustaset Lääne-Euroopaga. See on üsna sarnases suurusjärgus rahandusministeeriumi värske prognoosiga, kes pakub aastatel 2019-2022 netopalga kasvuks 5,2 kuni kuus protsenti.

Lisaks soovitavad ametiühingud hoida tööturul mõõdukat tööjõupuudust, mis motiveeriks nende hinnangul ettevõtteid kiiremale innovatsioonile ja liikumist suurema lisandväärtusega sektorite suunas.

Ei tööjõule kolmandatest riikidest

"Lisatööjõu kaasamisel tuleks eelistada alahõivatud töötegijate gruppe (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega isikud) kolmandatest riikidest toodava madala ja keskmise kvalifikatsiooniga tööjõule. Samuti on oluline vähendada tööpuudust piirkondades, kus see on keskmisest kõrgem."

Eraldi peatükk on ametiühingute soovitustes pühendatud pensionäridele. Seal leitakse, et keskmine pension tuleb tõsta esimese ja teise samba koosmõjus üle 55 protsendi keskmisest palgast.

Samuti tuleks ametiühingute arvates muuta kohustuslikuks tööandja täiendavad maksed vähemalt proportsionaalselt töövõtjate panusega teise või kolmandasse pensionisambasse ja kaaluda esimese samba pensioni suurendamist erakorraliste tõusudega.

Maksupeatükis deklareerivad ametiühingud oma toetust tulumaksusüsteemile, mis vähendaks mediaankeskmisest vähem teenivate töötegijate liiga kõrget maksukoormust.

Samuti peavad ametiühingud õigeks tulumaksureformi, mis piiraks ettevõtjate soodustusi kasumi reinvesteerimisele.

Vajadusel uued maksud

Vajaliku lisarahastuse leidmiseks õpetajate, sisejulgeoleku töötegijate, sotsiaaltöötegijate ja teiste palkade tõstmiseks peavad ametiühingud õigeks säästuvõimaluste leidmist perioodiliste nn nullbaasieelarvete kaudu ning vajadusel selliste uute maksude sisseviimist, mis ei koorma otseselt vaesemat elanikkonda.

Kuna tarbimismaksud koormavad enim töötegijaid, kellel puudub piisav sissetulek säästmiseks, soovivad ametiühingud, et esmatarbekaupade ja -teenuste käibemaks kindlasti ei kasvaks.

Ametiühingud märgivad oma valimissoovitustes veel, et kuigi oodatav eluiga on viimastel aastakümnetel jõudsalt kasvanud, ei saa sama öelda tervelt elatud eluaastate kohta. Ühelt poolt tekitab see täiendavat survet tervishoiu- ja sotsiaalkuludele, teisalt aga viib inimesi liiga vara tööturult ära.

"Tervelt elatud aastate tõusuks on tervislike eluviiside propageerimise kõrval vaja vaadata üle tööelus peituvad terviseriskid (füüsilistest-keemilistest psühhosotsiaalseteni). Ka tervishoiusüsteemi varasem sekkumine haigustesse pikendab tervelt elatud elu ja hoiab kokku raskete haigusjuhtude ravikulude pealt."

Samuti soovitavad ametiühingud patsientide omaosalust ravikulude eest tasumisel piirata. 

Ametiühingute Keskliidu valimissoovid riigikogu ja Euroopa parlamendi valimisteks leiab siit.