Tööandjad leiavad teisipäeval avaldatud manifestis, et avaliku sektori töötajad on küll hea kvalifikatsiooniga, kuid neid on liiga palju: 133 000 inimest ehk ligikaudu 21 protsenti töötajaskonnast.

Sellest johtuvalt teevad tööandjad manifestis ettepaneku "vähendada avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul 3000 võrra aastas. Nii vabaneb tööjõudu erasektori jaoks, kelle roll avalike teenuste pakkumisel võiks samuti suureneda."

Tööandjad teevad ka tööandjatele endile ettepaneku kohandada töökohti eakatele ja vähenenud töövõimega inimestele.

Sisserände piirarv kaotada

Manifestis nenditakse, et välistööjõu kohta on avalikkusel vähe teadmisi ja palju hirme ning riik on näidanud ennast selles valdkonnas otsustusvõimetuna. Seetõttu kasvab ebaseaduslikult töötavate ja nende välismaalaste hulk, kelle eest makstavad tööjõumaksud ei laeku Eestisse.

Tööandjad leiavad, et Eesti tuleks kujundada n-ö talentide tõmbekeskuseks, milleks tuleb "kaotada spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv, et soodustada nende Eestis ametlikult töötamist".

Haridusvaldkonnas teevad tööandjad ettepaneku "minna üle ühtsele Eesti koolile, mitte pidada ülal rööpseid eri keeltes koolisüsteeme".

Keskliidu juhataja Toomas Tamsar selgitas pressikonverentsil, et kui eesti ja vene noored koos õpivad, saavutavad nad ka tööturul võrdsed võimalused.

Tasuline kõrgharidus

Samuti tahavad tööandjad, et riik suurendaks teadus- ja arendustegevuse rahastamist kolme aasta jooksul ühe protsendini SKT-st ning hoiaks edaspidi seda taset.

"Selles on vaja kokku leppida poliitiliselt, erakonnaüleselt," ütles keskliidu juhataja.

Lisanduv raha tuleks tööandjate arvates suunata aga ainult neisse valdkondadesse, mis toetavad eelkõige Eesti majanduse ja ühiskonna arengut.

Tööandjate hinnangul tuleks tasuta kõrghariduse asemel kehtestada tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastaks õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu.

Õpetajate palgad tuleks tõsta nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes ning loodusteaduste ja kutseõpetajate palgad kahekordsele tasemele.

"See annab võimaluse, et meil on palju enesekindlaid, säravaid, häid õpetajaid, kes tahavad koolis töötada," põhjendas Tamsar. "Haridus tuleb tõsta kõikidest teistest valdkondadest ettepoole."

Aktsiisid alla

Manifestis leiab äramärkimist ka aktsiisitemaatika. Tööandjad taastaks ühtse tulumaksuvaba miinimumi ja langetaks aktsiisimäärad sellisele tasemele, et aktsiisikaupu ostetaks taas Eestist, mitte naaberriikidest.

"Eesti ei vaja praegu uusi geniaalseid maksuideid, vaja on hakkama saada eelmiste maksuideedega. Uuel valitsusajal tasub käivitada laiapõhjaline debatt, kas tasub midagi maksudes muuta. Kindlasti praegu, enne neid valimisi, loodame, et poliitikud ei tule välja oluliste uute maksupakettidega. Maksurahu on vaja hetkel kõigepealt," lausus Tamsar.

Riigi osalus ettevõtluses on põhjendatud ainult siis, kui ta investeerib ettevõtlust soodustavasse taristusse, või siis, kui erasektor ei tule ettevõtlusega üksi toime. Seetõttu tuleks tööandjate hinnangul jätkata erastamist ja avalike teenuste erasektorile üleandmist.

Tööandjad revideeriks ka töösuhteid ning võimaldaks töölepingutes määratleda töökoormus vahemikuna, et soosida paremat hõivet, eriti osakoormusega tööd. Tähtajalise töölepingu sõlmimine tuleks aga tööandjate hinnangul muuta paindlikumaks.

Eesti Tööandjate Keskliitu kuuluvad kõik peamised majandusharuliidud ja paljud Eesti suurettevõtted. Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks enam kui 145 000 töötajale.