Eesti alampalk on tänavu 43 protsenti keskmisest palgast ehk 946 eurot kuus. Ametiühingute keskliit sooviks, et järgmisel aastal tõuseks see rohkem kui nelja protsendi võrra ehk oleks üle 1000 euro.

"Me läksime täna (esmaspäeval – toim.) läbirääkimistele 2023. aastal sõlmitud hea tahte kokkuleppes kokku lepitud palgatasememääraga, mis oleks järgmisel aastal 47,5 protsenti keskmisest palgast," ütles ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask.

Tööandjad esitavad omapoolse pakkumise järgmistes läbirääkimisvoorudes. Kuid ametiühingute pakutud tõusunurk on liiga järsk.

"Alampalk tõusma peab, ka keskmine palk on tõusnud, aga kasvunurk saab olla ikkagi selline, mida ettevõtted, eriti just väljaspool Tallinna ja Tartut paiknevad ettevõtted, suudavad kanda, sest vastasel juhul võib juhtuda lihtsalt nii, et kuskilt töökohad kaovad ära. Seetõttu sellel kokkuleppel on päris palju mõjusid," lausus tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Vask ütles, et kolme aasta eest sõlmitud kokkuleppe järgi peaks miinimumpalk jõudma tulevikus 50 protsendini keskmisest palgast.

"Alampalka on vaja tõsta selleks, et kõikidel Eesti inimestel oleks võimalik palgast kuidagi ära elada. Sest kui hinnad lähevad eest ära, kui kõik asjad lähevad kallimaks, siis on järjest keerulisem madala töötasuga hakkama saada," lausus Vask.

Sutteri sõnul peab alampalga tõus vastama majanduse võimalustele.

"Kuigi kergelt oleme näinud majanduskasvu, siis ikkagi määramatust on väga palju. Energiahinnad eeloleval talvel, sealt tuleb inflatsioon ja sellega surve majanduskasvule, sisendihinnad kasvavad," märkis Sutter.

Kui sajandi alguses moodustas alampalk 30 protsenti keskmisest palgast, siis paari aasta eest oli see 41 protsenti. Alampalka saab Eestis 20 000 inimest. See mõjutab vanemahüvitise miinimummäära, töötuskindlustushüvitist, toimetulekutoetust ja mõnel pool ka lasteaiatasu.