Kohtumiseks pakuvad tööandjad ametiühingutele peagi uue aja.

Esimesel kohtumisel analüüsiti sügisese Eesti Panga prognoosi põhjal Eesti majanduse ja tööturu olukorda ning arutati selle üle, kui suure miinimumpalga maksmine on ettevõtjatele ja majandusele jõukohane. Samuti räägiti sellest, kuidas tõsta miinimumpalka nii, et sellega paraneks miinimumpalka teenivate töötajate ostujõud ja väheneks nende palgavaesuse risk. 

EAK eesmärk on tagada madalapalgaliste töötajate ostujõu kasv ning liikuda võimalikult kiiresti 2023. aastal kokkulepitud sihi poole, mille järgi peab miinimumpalk jõudma 50 protsendini Eesti keskmisest brutopalgast.

EAK juhi Kaia Vase sõnul seisavad ametiühingud läbirääkimistel selle eest, et täiskohaga töötav inimene saaks oma palgaga väärikalt toime tulla.

"Inimene, kes käib iga päev tööl, ei peaks muretsema, kas palgast jätkub toiduks, eluasemeks ja muudeks hädavajalikeks kulutusteks. Ometi on Eesti miinimumpalga ostujõud üks Euroopa Liidu madalamaid. Ametiühingute ülesanne on seista selle eest, et majanduse arengust saaksid osa ka kõige madalamat palka teenivad töötajad," ütles Vask.

Töötasu alammäära suuruse lepivad kokku sotsiaalpartneriteks olevad tööturu osapooled – Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Selleks arvestatakse ettevõtluse hetkeseisuga ning miinimumpalga ostujõu ja töötajate toimetulekuga. Osapoolte vahel kokku lepitud alampalga kinnitab valitsus.

2026. aastal on töötasu alammäär 946 eurot. 2027. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt on Eesti arvestuslik keskmine brutopalk prognoositud 2497 euroni kuus, samas kui statistikaameti ja pankade üldised keskmise palga prognoosid 2027. aastaks jäävad suurusjärku 2400–2500 eurot.